Ambrotüüp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Nii märgkolloodium-klaasnegatiivide kui ka ambro- ja ferrotüüpide valmistamine oli üldjoontes sarnane, erinedes peamiselt selle poolest, milline materjal valiti põhimikuks ning kas sooviti lõpptulemusena saada positiiv- või negatiivkujutist. Esmalt valati haliidi sisaldav kolloodiumemulsioon käsitsi klaasplaadile ning muudeti seejärel valgustundlikuks hõbenitraadi vesilahuses. Säritamise järel ilmutati plaat pürogallushappe või raudsulfaadi lahuses ja kinnitati naatriumtiosulfaadi või kaaliumtsüaniidi lahuses ning pesti ja kuivatati. Nii valgustundlikuks tegemine kui ka ilmutamine pidi toimuma pimedas või punases valguses. Saadud kujutise toon sõltus mitmetest aspektidest (ilmutist, kinnitist, järeltöötlusest), kuid oli üldiselt läbivas valguses tumedatel aladel tumepruun, heledatel aladel kollakas. Ambrotüüpide valmistamiseks tuli kujutis nõrgalt alasäritada. Samas, kui näiteks märgkolloodium-klaasnegatiivide puhul võis viimase etapina lisanduda veel järeltöötlus negatiivi kontrastsuse suurendamiseks, et kontaktkopeerimisel parem tulemus saavutada.<ref name="lTJna" />
Et ambrotüüp mõjub positiivkujutisena vaid mustal taustal, siis on selle lahutamatuks osaks vormistus: alasäritatud märgkolloodium-klaasnegatiiv asetati, tavaliselt emulsioonikiht allpool (harvem ka eraldi katteklaasi all, kujutis pealpool), mustale taustale ning suleti sarnaselt dagerrotüübile ilukarpi või -raami. Alternatiivina oli levinud ka negatiivi katmine tagumiselt küljelt musta [[Tušš|tuši]] või tumeda lakiga või põhimikuna tumedavärvilise klaasi kasutamine. Olles olemuselt negatiivkujutised, on ambrotüübid ainukordsed, ning vormistuse eripärast (kas emulsioonikiht on all- või pealpool) sõltuvalt võib kujutis olla peegelpildis. Tänu oma vormistusele on ambrotüübi kujutis harilikult kahjustumise eest hästi kaitstud. Vaadeldavust võivad häirida tumeda tagapõhja kahjustused – näiteks musta värvi irdumine või [[kraklee]].<ref name="S9cZS" /> Kuna kolloodiumemulsioon oli väga tundlik õhuniiskuse kõikumise ja mehaaniliste kahjustuste suhtes, siis kanti emulsioonile alati lakk (harilikult [[sandarakk]] või [[šellak]]), mis kaitses kriimustuste ja klaasilt irdumise eest ning lakikihi peale oli ka mugav kanda pliiatsiretušši. Suuremate pildi piirkondade (nt taust, rõivad vms) ning detailide (nt silmad, põsesarnad, ehted jne) ilmestamiseks, rõhutamiseks, koloreerimiseks ja kunstiliste efektide lisamiseks kasutati retušši.<ref name="vfOLI" />
=== Eelised ===
17. rida:
=== Puudused ===
Märgkolloodiummenetluse suurimaks puuduseks oli asjaolu, et kolloodium muutus kuivades kemikaalidele läbimatuks – seega oli plaadi ettevalmistamine, piltide säritamine ja ilmutamine võimalik seni, kuni kolloodium klaasi pinnal niiskena püsis. See eeldas aga terve fotolabori (klaasplaatide, kemikaalide, pimikutelgi jms) kaasas kandmist.<ref name="Fw11B" />
== Erinevus dagerrotüübist ==
| |||