Mahajaana: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
'''Esiteks, abhidharma õpetus'''. Ühed varasemad mahajaana suutrad, [[Ületava mõistmise suutrad|"Ületava mõistmise suutrad]]", eitavad [[abhidharma]]s esitatud väidet, et dharmadel (jagamatutel osakestel) on mingi viimase astme eksistents, reaalne iseolemine. Mahajaanas käsitletakse dharmasid olemuslikult tühjana, eriti selgelt väljendub see tühjusekontseptsioon [[Ületava mõistmise südasuutra|Südasuutras]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andrew Skilton|pealkiri=Budismi lühiajalugu|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref>
'''Teiseks, Buddha staatuse teisenemine.''' Mahajaana loogika järgi ei tähendanud [[Buddha]] nirvaanasse vaibumine seda, et teda ei oleks enam tavainimese seisukohalt olemas, Buddha olemasolu on endiselt võimalik [[Meditatsioon|mõtluses]] tajuda näiteks teda kujustades. Lisaks hakati mahajaanas tunnustama oluliselt suurema arvu [[Buda|buddhade]] ja bodhisattvate olemasolu.<ref name=":0" />
'''Kolmandaks, ilmalike ja vaimulike vahekorra muutus.''' Mahajaanas rõhutatakse varasemate koolkondadega võrreldes enam ka ilmikute võimet vaimsel teel edusamme teha. Ilmikute võimekuse rõhutamise parimaks näiteks on majaperemehest bodhisattva Vimalakīrti, kellest jutustatakse ''"[[Vimalakīrti õpetuse suutra]]s".''<ref name=":0" /> Samas ei ole see väide theravaada seisukohast päris täpne, kuna ka originaalõpetus sisaldab rohkelt suuniseid ilmikutele.
| |||