Pärimus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Täiend: budism ja kristlus
5. rida:
Suulise pärimuse ehk sõnalise traditsiooni säilitamisel kasutatakse mitmesuguseid [[Mnemoonika|mnemotehnilisi]] vahendeid, nagu [[värsimõõt|värsistamine]], [[retsiteerimine]] jmt.
 
Paljud vanemad tekstid, sealhulgas [[pühakiri|pühakirjad]], olid enne kirjapanemist olemas pärimusena. [[Buddha]] õpetused säilisid suulises pärimuses üle viiesaja aasta. [[Budistlikud suurkogud|Budistlikel suurkogudel]] peetakse suulise pärimusena alles hoitud õpetusi siiamaani esmaseks ja usaldusväärsemaks allikaks, võrreldes kirjutatud tekstidega.
 
== Budism ==
 
[[Tipitaka|Paali kaanonis]] säilisid [[Buddha]] õpetused üksnes suulise pärimusena üle viiesaja aasta. [[Budistlikud suurkogud|Budistlikel suurkogudel]] peetakse suulise pärimusena alles hoitud õpetusi [[theravaada]] traditsioonis siiamaani esmaseks ja usaldusväärsemaks allikaks, võrreldes kirjutatud tekstidega. Paljud [[mahajaana]] traditsiooni kirjalikud tekstid on aga hävinud ja säilinud üksnes katkendite, tsitaatide ning [[Hiina keel|hiina-]] või [[Tiibeti keel|tiibetikeelsete]] tõlgetena.
 
== Kristlus ==
 
Ehkki [[Kristlus|kristlikud]] [[Pühakiri|pühakirjad]] on juba varakult olnud üles kirjutatud, säilitatakse [[liturgia|liturgilistel]] jumalateenistustel kogu [[Piibel|Piibli]] teksti korrapäraselt ka suulise pärimusena.
 
==Viited==