Joosep Kapp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Joosep Kapp, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA.jpg|pisi]]
'''Joosep Kapp''' ([[12. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 30. aprill) [[1833]] [[Rutikvere vald]] – [[20. veebruar]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 8. veebruar) [[1894]] [[Suure-Jaani]]) oli [[eesti]] koolmeister ja muusik.
Kapp sündis [[Rutikvere]]s Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus [[Adavere mõis|Adavere mõisa]] [[Aidamees|aidameheks]]. Alghariduse sai
1853. aastal sai temast 20-aastasena [[Suure-Jaani]] kihelkonnakooli õpetaja ja kohalik köster. Joosep Kapi juures on õppinud mitmed hilisemad tuntud nimed. Erilist rõhku pani Kapp külakoolmeistrite väljaõpetamisele, üsna pea olid kõik oma kihelkonna õpetajad juba tema käe alt tulnud.<ref name=":0" />
Tema pojad olid [[Artur Kapp|Artur]], [[Aleksander Kapp|Aleksander]] ja [[Hans Kapp]] (vt [http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ Kappide dünastia]).▼
Üritades rikastada tolleaegset kehva koolikirjanduse valikut koostas Kapp 1878. aastal "Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseöpetuseks välja annud J. Kapp", mis jäi paljudeks aastateks esimeseks ja ainukeseks selleteemaliseks õpikuks. 1879. aastal ilmus temalt "Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate siis kasvatama peavad".<ref name=":0" />
Õpetajatöö kõrvalt leidis Kapp aega osaleda ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning oli [[Eesti Aleksandrikooli liikumine|Aleksandrikooli liikumise]] raames aastast [[1870]] [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige. Samuti oli ta [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i asutajaliige, kuni [[1872]]. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ning tegi kaastööd ajalehtedele [[Eesti Postimees]] ja [[Sakala]]. 1887. aastal asutas Joosep Kapp Suure-Jaani haridusseltsi [[Ilmatar (selts)|Ilmatar]].
Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule. 1896. aastal rajati tema hauale Kapi endise õpilas harrastusskulptor Meineri kavandi järgi, Põhjaka nõmmelt leitud maakivist, 5 meetrit kõrge ning 500 rbl maksma läinud hauasammas. Samba avamispäevaksoli Kapi noorim poeg [[Artur Kapp|Arthur]], kes siis õppis Peterburi Konservatooriumis, komponeerinud ühe oma esimestest lauludest.<ref name=":0" />
== Isiklikku ==
▲Tema pojad olid [[Artur Kapp|Artur]], [[Aleksander Kapp|Aleksander]] ja [[Hans Kapp]]
== Viited ==
|