Jüri Kukk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
Kohtualused Jüri Kukk ja Mart Niklus keeldusid demonstratiivselt osalemast protsessis ega vastanud kohtus esitatud küsimustele, kuna pidasid kohtuotsust ammu ja mujalt ette määratuks, mis oli objektiivsest õigusemõistmisest kauge ja ülekohtune, kuid sovetiaegsete poliitiliste protsesside puhul täiesti tavaline õiguspraktika.
 
Kohtuotsus kuulutati välja 8. jaanuaril 1981. Mõlemad kohtualused mõisteti süüdi, kuid erineva raskusastmega sätete järgi. Jüri KukeKukke karistati Eesti NSV Kriminaalkoodeks §194 prim järgi 2-aastase vangistusega sunnitöölaagris. See oli n-ö poliitiliste anekdootide paragrahv (poliitilise laimu levitamine) ning seega eeldas Kuke süüasi ka leebemat karistust, võrreldes sellega, mis ähvardas kaaskohtualust Niklust (antisovetliku [[propaganda]] ja [[agitatsioon]]i eest) ja ta oleks võinud oodata pehmemat kohtlemist ja siis oleks seda võinud pidada rahvusvahelise teadusüldsuse ja meedia tähelepanu ja surve tulemuseks. Aga Jüri Kukk küüditati kehtivaid seadusi rikkudes karistust kandma väljapoole Eestit, mida sedalaadi sättes nagu §194 prim kvalifitseeritud süüasja puhul ei oleks tohtinud. Mart Niklust karistati Eesti NSV Kriminaalkoodeksi §68 järgi 10-aastase vangistusega ja järgneva 5-aastase asumisega.
 
Kuke ja Nikluse kohtuasi leidis üleilmset vastukaja. Sellest kirjutas juba protsessi käigus mitu Lääne suurlehte, näiteks prantsuse ''Le Monde'' (6. jaanuaril 1981) ja läänesaksa ''Die Welt'' (7. jaanuaril 1981). Protsessi järel kajastas Kuke ja Nikluse kohtotsust, nagu ka protsessi kogu käiku ja eellugu muuseas briti ajaleht ''The Observer'' (11. jaanauril 1981), samuti Eesti Päevaleht (Stockholm) 11. jaanuaril 1981, rääkimata rahvusvahelise [[ringhääling]]u pidevast protsessikajastusest päevauudistesaadetes nii [[eesti keel]]es kui paljudes muudes keeltes.