Heaoluühiskond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
Pault (arutelu | kaastöö)
Täiendav lõik
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
17. rida:
 
Mitmetes Lääneriikides on aastate jooksul välja kujunenud efektiivne ja stabiilne heaoluühiskond, mille enamik liikmeid tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt. Samuti on sellistes riikides tagatud lihtinimese ostujõu märgatav kasv.<ref name="WpKXa" /> Heaoluühiskond ei saa kahjuks välja areneda igas riigis. Peamiseks [[arenguriik]]ide probleemiks on ressursside vähesus ning vajalike majanduslike ja poliitiliste süsteemide puudumine või nõrkus.<ref name=":0" />
 
== Heaoluühiskonna lahendid ==
Heaoluriigi lahendusi on püütud klassifitseerida sotsiaalpoliitiliste uurimuste raames. Neist tuntuimad on [[:en:Richard_Titmuss|Richard Titmuss]]'i ja [[:fi:Gøsta_Esping-Andersen|Gösta Esping-Anderseni]] jaotused. Viimane võttis heaoluriikide jaotuse aluseks sotsiaalse riski kandja ja heaoluteenuste pakkuja isiku:
 
* '''Põhjamaade (sotsiaaldemokraatlikus) mudelis''' lasub vastutus võrdse toimetuleku kindlustamise eest valitsusinstitutsioonidel. Sotsiaalkindlustusega on kaetud kogu elanikkond (varem vaid kodanikud) ning sellest tulenevaid kulud kaetakse maksudest saadud vahenditega.
* '''Kesk-Euroopa (konservatiivses) mudelis''' lasub põhivastutus perekonnal, mille liikmed peavad vastastikku hoolitsema nii laste kui ka vanurite toimetuleku eest. Saksa mudelile on iseloomulik see, et palgatööl käib vaid mees, kellele palga maksmisel arvestatakse ka tema ülalpidamisel olevat perekonda. Vahemere ja Iirimaa katoliiklikes ühiskondades on perekonna roll selles valdkonnas veelgi suurem.
* '''Anglo-ameerika (liberaalses) mudelis''' vastutab toimetuleku eest inimene ise. Selles heaolumudelis jäävad tulu ülekanded tagasihoidlikeks, igaüks peab ise kindlustama enda toimetulekut ootamatuteks raskusteks ja vanadusperioodiks endale sobival viisil. See võib toimuda nii ise tööd tehes ja vara kogudes või kindlustust sisse ostes ning seeläbi kasutada olevaid vahendeid kasutades. Kindlustus võib olla ettevõtte-, tegevusvaldkonna- või äriteenuse põhine, ning väljamaksed võivad toimuda kas solidaarsus- või personaalsusprintsiipi järgides. Need, kel toimetulekuvahendid puuduvad jagatakse kaheks: abi väärivateks ja abi mitte väärivateks. Valitsusinstitutsioonid võivad abistada vaid esimise, teistel jääb loota vaid heategevuslike organisatsioonide poolt pakutavale.  
 
== Heaoluühiskonna näitajad ==