Hans Arp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristinu92 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kristinu92 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
19. rida:
Arp oli justkui ühemehebänd – ta suutis ja tegi kõigest kunsti. Tema tuntuimaid tööd biomorfsed skulptuurid. Teda peetakse üheks mitmekülgsemaiks kunstnikuks 20. sajandi alguses. Arp valmistas skulptuure kipsist, kivist ja pronksist. Lisaks sellele arendas end maalikunstis, joonistamises, kollaažides ja luules. Arpi tööde peamised teemad on [[transformatsioon]], kasv, viljakus ja [[metamorfoos]].<ref>{{Netiviide|autor=THE ART STORY FOUNDATION|url=https://www.theartstory.org/artist/arp-hans/|pealkiri=Hans Arp|väljaanne=The Art Story|aeg=|vaadatud=26.11.2019}}</ref>
 
Juba varases elueas oli Arpil tugev poeetiline vabadus. Ta kirjutas narratiive, mis aitasid mõista olulisi aspekte tema elust kunstnikuna ning samuti esseesid, mis seletasid tema kunstiteose tagamaid. 1945. aastal avaldati [[New York]]<nowiki/>is tema kirjutistest ja luuletustest kogumik [https://books.google.ee/books/about/On_My_Way.html?id=WgMInQEACAAJ&redir_esc=y „On My Way“ ("Olen Teel")], mis on suurepärane sissejuhatus tema skulptuuridele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=11}}</ref>
 
=== Varane elu 1886 - 1914 ===
28. rida:
Ühes hilisemas meenutuses, mis on kirjutatud 1958. aastal, meenutab kunstnik oma sünnikodu: "Siin veetsin ma oma esimesed eluaastad. Ma mäletan selgelt seda ehmatust, kui selles majas tuli ilmale mu vend. Sel ajal olin ma 16-aastane ja Strasbourgi Kunstikoolis lõppematu lindude ja lillede kopeerimine oli minu jaoks maalikunsti mürgitanud ning hävitanud mu kunstilise aktiivsuse. Ma põgenesin poeesiasse."<ref name=":0" />
 
Kunstnikule võeti eraõpetaja ning koos suunduti [[Vosgesi departemang|Vosgesesse]], et nooruk saaks linnakärast eemal rahulikult töötada. Sellegipoolest olid maal elamise rõõmud samaväärselt tähelepanu kõrvale juhtivad ning pärast Vosgesest naasmist olisoovitas Arpi ema see, kes soovitas minna pojal õppima Strasbourgi kunsti- ja käsitöökooli. Sel perioodil hakkas Arpile eratunde andma maalikunstnik [[Georges Ritleng]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=12-13}}</ref>
 
Samuti on oluline märkida Arpi armastust luule vastu seetõttu, et see suunab teed kogu tema ülejäänud loomingu juurde. Nooruseas oli tema suurim pühendumus saksa romantikutel, eriti [[:en:Clemens_Brentano|Clemens Bretanol.]] Juba 15-aastaselt soovis Arp Bretano stiiliga sarnast luulekogu avaldada, aga selle käsikiri läks kaotsi. Hiljem samal aastal avaldati kolm tema luuletust ühes kriitikaväljaandes, kus kirjutati noore autori kohta järgmist: "See on lapse kirjutatud raamat, aga erakordselt tundliku lapse, kellel on suurepärane poeetiline vaatepunkt."<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=13-14}}</ref>[[Fail:'Constellation According to the Laws of Chance' by Jean Arp (Hans Arp), Tate Modern.JPG|pisi|alt=|"Tähtkuju juhuslikkuse seaduse järgi" 1930]]
40. rida:
"See oli Weggises, kus ma avastasin, mida tähendab "abstraktne kunst". Kuid minu Šveitsi kolleegid olid skeptilised ja kahtlevad. Kahjuks ma hävitasin kõik oma eksperimentaalsed tööd selles perioodist. Natuke hiljem tutvusin ma [[:en:Wassily_Kandinsky|Kandinsky]] ja [[:en:Vladimir_Baranov-Rossine|Rossiné]]'iga, kes olid esimesed inimesed, kes mõistsid ja julgustasid minu kunstilisi ettevõtmisi."<ref name=":1" />
 
1911. aastal lõi ta Šveitsis [https://www.kunstmuseumluzern.ch/en/exhibitions/der-moderne-bund-arp-helbig-luethy-gimmi-hubert-klee/ ''Moderner Bund'' (Modernne Punt)] ühenduse. Järgmisel aastal kohtus ta [[Robert Delaunay|Robert]] ja [[Sonja Delaunay|Sonia Delaunayga]] Pariisis ja [[Vassili Kandinsky|Vassili Kandinskyga]] [[München|Münchenis]]. Arp osales ''[https://www.rem.routledge.com/articles/erster-deutscher-herbstsalon Erste deutsche Herbstsalon (Esimene Saksa Sügissalong)]'' näitusel 1913. aastal ''Der Sturmi'' (Tormi) Galeriis Berliinis. Pärast Pariisi naasmist 1914. aastal, tutvus ta [[Guillaume Apollinaire]]'i, [[:en:Max_Jacob|Max Jacobi]], [[Amedeo Modigliani|Amadeo Modigliani]] ja [[Pablo Picasso|Pablo Picassoga]].<ref>{{Netiviide|autor=The Solomon R. Guggenheim Foundation|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/Jean-Arp|pealkiri=Jean Arp|väljaanne=Guggenheim|aeg=2019|vaadatud=28.11.2019}}</ref>
 
=== Zürich 1915 - 1919 ===
50. rida:
 
=== Köln 1919 - 1920 ===
[[Dadaism]] ei rajanud teed ainult Zürichis. Uue ajastu kommunikatsioonivahendid tegid info liikumise äärmiselt kiireks ning peaaegu samaaegselt tõstis dadaism pead ka [[Berliin|Berliinis]], [[Hannover|Hannoveris]], [[Köln|Kölnis]], Pariisis ja New Yorgis, kuigi selle kunstivoolu nimi võis linnade vahel erineda. Põhjus, miks Arp otsustas minna teiste suurlinnade asemel Kölni, ei ole teada. Arvatakse, et ta võis olla kirjavahetuses [[Max Ernst|Max Ernstiga]], mis oleks olnud piisav põhjus. Samuti võis kirjavahetus toimuda [[Johannes Theodor Baargeld|Johannes Theodor Baargeldiga]], rikka pankuri pojaga, kes lõi ajalehe "''Der Ventilator'' (Ventilaator)", et propageerida revolutsioonilisi ideid nii kunstis kui ka poliitikas, mille toimetamisel aitas kaasa ka Arp. Kahjuks oli esimese väljaande rõhk liiga palju poliitikal, mistõttu otsustas Max Ernst luua uue väljaande "''Die Schammade'' (Häbi)''"'', mis oli tähenduslikult sama juhuslik nagu dadaism. Arp kirjutas väljaandesse ning andis koos Ernstiga välja ka maalide seeria, mille nad nimetasid [https://www.artbasel.com/catalog/artwork/52839/Max-Ernst-Typoskript-Manifest-FaTaGaGa ''Fatagaga''<nowiki/>'ks.] <ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=43}}</ref>
 
=== Pariis 1920 - 1940 ===