Aula Palatina: erinevus redaktsioonide vahel

Keskajal oli basiilika [[Trieri piiskop]]i residents. Sel ajal oli [[apsiid]] ümber ehitatud mitmeks väikeseks eluruumiks ja müüriharjadele lisatud [[fiaal]]id. 17. sajandil ehitas Trieri peapiiskop Lothar von Metternich oma palee just Aula Palatina kõrvale ja ühendas suuri ümberkujundusi ette võttes basiilika lossiga<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>.
 
Alles 19. sajandil tellis [[Preisi kuningas]] [[FrederickFriedrich William IV]] hoone taastamise selle algses roomalikus väljanägemises. Taastamistöid juhtis arhitekt Carl Schnitzler. 1856. aastal hakkas hoonet kasutama [[protestantlik kirik]]<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 1944. aastal põles ehitis liitlaste [[õhurünnak]]us ja selle sisustus hävis<ref>https://www.tracesofwar.com/sights/34953/Basilica-of-Constantine.htm</ref>. Kui basiilika pärast sõda taastati, ei rekonstrueeritud 19. sajandi dekoori, vaid jäeti tellisseinad näha ja nii on see tänapäevani.
 
== Viited ==
27 106

muudatust