Buda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toimetamine, lisatud andmeid Ida mõtteloo leksikonist. |
Pisitoim., korrastamine |
||
14. rida:
Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.
== Etümoloogia ==
Sõna 'buddha' on tuletis sanskriti verbijuurest budh (‘virguma, ärkama’). <ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: buddha. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddha]</ref>
Teistel andmetel tuleneb sõna "buddha" verbijuurest ''bujjh'' – "see, kes on mõistnud" (''bujjhati''), "see, kes on saavutanud teadmised" (st teostanud neli aarialikku tõde), "see, kes on saavutanud virgumise", "virgunu", "tark".<ref>
== Varajane budism ja theravaada ==
[[Theravaada]]s mõistetakse buddhana eelkõige [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] jõudnud konkreetset inimest, kõige sagedamini [[Šākjamuni]]t.
[[Theravaada]]s kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhade kohta, kes õpetavad ka teisi, epiteeti ''sammāsambuddha'' (paali keeles "täielikult ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel [[pratjekabuddha]]ga, kes virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi, ja [[Arahant|arahandiga]], kes virgub tänu juba olemasolevale õpetusele.
Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha [[Gautama]]t ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatigi buddhaks ilmselt vaid Gautamat, kuid hilisemate käsitluste kohaselt on buddhasid olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne
Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25 buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātakaṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.
39. rida ⟶ 35. rida:
[[Mahajaana]]s on buddha mõiste laiem ning seda käsitletakse kui igavest ja kõikjalviibivat [[olend]]it või printsiipi, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teistele olenditele teed virgumisele, kuulutades neile [[seadmus]]t.
[[Mahajaana]] kohaselt on buddha virgumine arhati ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem. Arvatakse, et Buddha vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddha oleks kaotanud kontakti mittevirgunud olenditega. Mahajaanas usutakse, et kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddha aeg-ajalt võtta inimkuju, et näidata teed virgumisele. [[Šākjamuni]] kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddha [[Amitābha]]. Mahajaanas loodi hiljem ka buddha kolme ihu (sanskriti
Erinevalt [[theravaada]]st, kus harjutaja eesmärgiks on saada [[arhat]]iks, nähakse mahajaanas vaimse eesmärgina buddha seisundi saavutamist, mis eeldab bodhisattvatee järgimist.
|