Redaktsioon: 27. november 2019, kell 17:50 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 254 muudatust Toimetamine, lisatud andmeid Ida mõtteloo leksikonist. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. november 2019, kell 08:28 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 254 muudatust Pisitoim., korrastamine Uuem muudatus →
14. rida: Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse. Budade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on "nõndaläinu" (paali, sanskriti k. ''tathāgata''), "hüvesläinu" (paali, sanskriti k. ''sugata''), [[bhagavat]], "võitja" (paali, sanskriti k. ''jina''), "kõikiteadja" (sanskriti k. ''sarvjana'') ja "täielikult virgunu" (paali k. ''sammā sambuddha''; sasnkriti k. ''samyaksaṃbuddha''). == Etümoloogia == Sõna 'buddha' on tuletis sanskriti verbijuurest budh (‘virguma, ärkama’). <ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: buddha. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddha]</ref> ~~Sõna "buddha" tuleneb verbijuurest ''bodhi'' ([[Paali keel\|paali]] keeles), ''budh'' ([[Sanskriti keel\|sanskrit]] keeles), mis tähendab "virguma, ärkama"<ref name="Mäll jt 2011"/>.~~ Teistel andmetel tuleneb sõna "buddha" verbijuurest ''bujjh'' – "see, kes on mõistnud" (''bujjhati''), "see, kes on saavutanud teadmised" (st teostanud neli aarialikku tõde), "see, kes on saavutanud virgumise", "virgunu", "tark".<ref>~~{{Raamatuviide\|autor=~~Ṭhitañāṇo ([[Andrus Kahn]])~~\|pealkiri=~~. Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha~~\|aasta=2018\|koht=Tallinn\|kirjastus=\|~~, lehekülg= 17}}, viitega allikale: Pali-English Dictionary.</ref> == Varajane budism ja theravaada == [[Theravaada]]s mõistetakse buddhana eelkõige [[teadvuse kõrgeim seisund\|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] jõudnud konkreetset inimest, kõige sagedamini [[Šākjamuni]]t. Varabudismis nimetati buddhaks ilmselt vaid Šākjamunit, kuid üsna pea kujunes arusaam, et buddhasid on olnud varemgi ja saab olema ka tulevikus. ''[[Tipiṭaka ]]''varasemates tekstides mainitakse 6 buddhat, kes on eksisteerinud enne Šākjamunit; ''Buddhavaṃsa''’s on nende arv tõusnud juba 24-ni. Esimese buddhana on nimetatud [[Dīpankara]]t, kes olla ennustanud ka Šākjamunile, et too saab tulevikus buddhaks. Šākjamunile olevat eelnenud Krakutšanda (sanskriti keeles ''krakuchanda''; paali keeles ''kakusandha''), Kanakamuni (''kanakamuni''; ''konagamana'') ja [[Kāšjapa]] (''kāśyapa''; ''kassapa''). [[Paali kaanon]]is on mainitud ka tulevast buddhat [[Maitreja]]t. [[Theravaada]]s kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhade kohta, kes õpetavad ka teisi, epiteeti ''sammāsambuddha'' (paali keeles "täielikult ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel [[pratjekabuddha]]ga, kes virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi, ja [[Arahant\|arahandiga]], kes virgub tänu juba olemasolevale õpetusele. Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha [[Gautama]]t ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatigi buddhaks ilmselt vaid Gautamat, kuid hilisemate käsitluste kohaselt on buddhasid olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne ~~Gotamat~~Gautamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa ~~and~~ja ~~Gotama~~Gautama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Paali kaanonis ehk [[Tipiṭaka\|Tipitakas]] on mainitud ka tulevast buddhat Maitrejat. Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25 buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātakaṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis. 39. rida ⟶ 35. rida: [[Mahajaana]]s on buddha mõiste laiem ning seda käsitletakse kui igavest ja kõikjalviibivat [[olend]]it või printsiipi, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teistele olenditele teed virgumisele, kuulutades neile [[seadmus]]t. [[Mahajaana]] kohaselt on buddha virgumine arhati ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem. Arvatakse, et Buddha vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddha oleks kaotanud kontakti mittevirgunud olenditega. Mahajaanas usutakse, et kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddha aeg-ajalt võtta inimkuju, et näidata teed virgumisele. [[Šākjamuni]] kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddha [[Amitābha]]. Mahajaanas loodi hiljem ka buddha kolme ihu (sanskriti k.keeles ''[[trikāya]]'') kontseptsioon. Erinevalt [[theravaada]]st, kus harjutaja eesmärgiks on saada [[arhat]]iks, nähakse mahajaanas vaimse eesmärgina buddha seisundi saavutamist, mis eeldab bodhisattvatee järgimist.

Buda: erinevus redaktsioonide vahel