Vikipeedia

Buda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Toimetamine, lisatud andmeid Ida mõtteloo leksikonist.
1. rida:
{{See artikkel| räägib üldmõistest; budismi rajaja kohta vaata artiklit [[Siddhārtha Gautama]]}}
{{NPOV}}{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=oktoober}}
[[Fail:Buddha lantau.jpg|pisi|Tian Tan Buddha kuju Lantau saarel Hongkongis|261x261px]]
{{Budism}}
'''Buddha,''' eesti keeles ka '''buda''', (paali, sanskriti k. "see kes on mõistnud"{{lisa viide}}, "virgunu") tähistab [[budism]]is teadvuse kõrgeima seisundi ehk [[virgumine|virgumiseni]] jõudnud isikut. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik [[meeleplekid]]<ref name="Mäll jt 2011">Mäll, Linnart; Läänemets, Märt; Toome, Teet 2011. Ida mõtteloo leksikon. Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. Tartu: Tartu Ülikooli orientalistikakeskus</ref>. Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.
 
'''Buddha''' (sanskriti ja paali keeles ‘virgunu’; tiibeti keeles ''sangs rgyas''; hiina keeles 佛 ''fo''; jaapani keeles ''butsu'') on [[budism]]is [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] ehk [[virgumine|virgumisse]] jõudnud inimene, kelle [[meel]] on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik [[meeleplekk|meeleplekid]]. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.
Sõna "buddha" kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega, juhul kui seda kasutatakse üldnimetusena kõikide virgunute kohta, ning suure algustähega, kui sõna viitab konkreetselt Buddha Šākjamunile <ref name="Mäll jt 2011"/>.
 
Buddhad on eelkõige [[õpetaja]]d, erinedes sellega [[pratjekabuddha]]dest, kes küll virguvad, kuid ei õpeta teisi. [[Arhat]]itest erinevad buddhad selle poolest, et nad jõuavad virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuse abil.
Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on "nõndaläinu" (paali, sanskriti k. ''tathāgata''), "hüvesläinu" (paali, sanskriti k. ''sugata''), [[bhagavat]], "võitja" (paali, sanskriti k. ''jina''), "kõikiteadja" (sanskriti k. ''sarvjana'') ja "täielikult virgunu" (paali k. ''sammā sambuddha''; sasnkriti k. ''samyaksaṃbuddha'').<ref name="Mäll jt 2011"/>▼
 
Buddhade paljususe idee tõi kaasa buddha kuju mütologiseerimise. [[Mahajaana]]s on palju mütoloogilisi buddhasid, näiteks [[Amitābha]], [[Akšobhja]] jt. Iga buddha loob oma [[buddhaväli|buddhavälja]], mida mütoloogiliste buddhade puhul kirjeldatakse ideaalsete utoopiliste maailmasüsteemidena, kus puuduvad inimlikud pahed ja kõik on virgunud või virgumas. Mütoloogiliste buddhade seas on erilisel kohal [[Vairotšana]] kui [[ürgbuddha]], kellest lähtuvad kõik teised buddhad. Mahajaanas kujunes ka buddha [[kolm ihu|kolme ihu]] (sanskriti keeles ''trikāya'') kontseptsioon. [[Vadžrajaana]]s kasutatakse mütoloogilisi buddhasid antropomorfsete sümbolitena [[kujustamine|kujustamisel]] ja neid nimetatakse [[dhjaanibuddha]]deks.
 
Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on [[nõndaläinu]] (sanskriti keeles ''tathāgata''), [[hüvesläinu]] (''sugata''), [[bhagavat]] ja [[võitja]] (''jina''). [[Mahajaana]] suutrates nimetatakse buddhat ‘täielikult virgunuks’ (sanskriti keeles ''samyaksaṃbuddha'') ja [[kõikteadmine|kõikteadjaks]] (''sarvajña'').
 
Eesti keeles kirjutatakse Buddha suure algustähega siis, kui tegemist on Šākjamuniga; buddhade või budade ehk virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikese algustähega.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: buddha. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddha]</ref>
 
Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.
 
▲BuddhadeBudade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on "nõndaläinu" (paali, sanskriti k. ''tathāgata''), "hüvesläinu" (paali, sanskriti k. ''sugata''), [[bhagavat]], "võitja" (paali, sanskriti k. ''jina''), "kõikiteadja" (sanskriti k. ''sarvjana'') ja "täielikult virgunu" (paali k. ''sammā sambuddha''; sasnkriti k. ''samyaksaṃbuddha'').<ref name="Mäll jt 2011"/>
 
== Etümoloogia ==
Sõna "buddha" tuleneb verbijuurest ''bodhi'' ([[Paali keel|paali]] k.), ''budh'' ([[Sanskriti keel|sanskrit]] k.), mis tähendab "virguma, ärkama"<ref name="Mäll jt 2011"/>.
 
Sõna "buddha" tuleneb verbijuurest ''bodhi'' ([[ṬhitañāṇoPaali bhikkhukeel|Ṭhitañāṇopaali]] raamatuskeeles), "Virgumise''budh'' tee([[Sanskriti -keel|sanskrit]] niikeeles), nagumis õpetastähendab Buddha"virguma, onärkama"<ref toodud,name="Mäll etjt 2011"/>.

Teistel andmetel tuleneb sõna "buddha" tuleneb verbijuurest ''bujjh'' – "see, kes on mõistnud" (''bujjhati''), "see, kes on saavutanud teadmised" (st teostanud neli aarialikku tõde), "see, kes on saavutanud virgumise", "virgunu", "tark".<ref>{{Raamatuviide|autor=Ṭhitañāṇo (Andrus Kahn)|pealkiri=Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=17}}</ref>
 
== Varajane budism ja theravaada ==
 
[[Theravaada]]s mõistetakse buddhana eelkõige [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeimasse seisundisse]] jõudnud konkreetset inimest, kõige sagedamini [[Šākjamuni]]t.
 
Varabudismis nimetati buddhaks ilmselt vaid Šākjamunit, kuid üsna pea kujunes arusaam, et buddhasid on olnud varemgi ja saab olema ka tulevikus. ''[[Tipiṭaka ]]''varasemates tekstides mainitakse 6 buddhat, kes on eksisteerinud enne Šākjamunit; ''Buddhavaṃsa''’s on nende arv tõusnud juba 24-ni. Esimese buddhana on nimetatud [[Dīpankara]]t, kes olla ennustanud ka Šākjamunile, et too saab tulevikus buddhaks. Šākjamunile olevat eelnenud Krakutšanda (sanskriti keeles ''krakuchanda''; paali keeles ''kakusandha''), Kanakamuni (''kanakamuni''; ''konagamana'') ja [[Kāšjapa]] (''kāśyapa''; ''kassapa''). [[Paali kaanon]]is on mainitud ka tulevast buddhat [[Maitreja]]t.
 
Theravaadas ehk orginaalõpetuses[[Theravaada]]s kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhade kohta, kes õpetavad ka teisi (nagu Gotama), epiteeti ''sammāsambuddha'' (paali k.keeles "täielikult ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel paccekabuddha ([[pratjekabuddha]]ga, kes virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi), ja [[Arahant|arahandiga]], kes (virgub tänu juba olemas olevaleolemasolevale õpetusele)virgumisega.▼
 
Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha Gothama[[Gautama]]t ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatigi buddhaks ilmselt vaid GotamatGautamat, kuid buddhasidhilisemate käsitluste kohaselt on buddhasid olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Gotamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa and Gotama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Paali kaanonis ehk [[Tipiṭaka|Tipitakas]] on mainitud ka tulevast buddhat Maitrejat (paali k. ''Metteyya'', sanskriti k. ''Maitreya'').▼
 
Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25 buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātakaṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.
 
== Mahajaana ==
== Buddha mõiste varases budismis ja theravaadas ==
▲Theravaadas ehk orginaalõpetuses kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhade kohta, kes õpetavad ka teisi (nagu Gotama) epiteeti ''sammāsambuddha'' (paali k. "täielikult ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel paccekabuddha (virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi) ja [[Arahant|arahandiga]] (virgub tänu juba olemas olevale õpetusele)virgumisega.
 
[[Mahajaana]]s on buddha mõiste laiem ning seda käsitletakse kui igavest ja kõikjalviibivat [[olend]]it või printsiipi, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teistele olenditele teed virgumisele, kuulutades neile [[seadmus]]t.
▲Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha Gothama ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatigi buddhaks ilmselt vaid Gotamat, kuid buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Gotamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa and Gotama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Paali kaanonis ehk [[Tipiṭaka|Tipitakas]] on mainitud ka tulevast buddhat Maitrejat (paali k. ''Metteyya'', sanskriti k. ''Maitreya'').
 
[[Mahajaana]] kohaselt on buddha virgumine arhati ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem, kuigi Buddha pole seda ise kinnitanud. Arvatakse, et Buddha vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddha kaotaksoleks kaotanud kontakti mittevirgunud olenditega. Kuigi algõpetus selle välistab,Mahajaanas usutakse mahajaanas, et kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddha aeg-ajalt võtabvõtta inimkuju, et näidata olenditele teed virgumisele. [[Šākjamuni]] kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddha [[Amitābha]]. Mahajaanas loodi hiljem ka buddha kolme ihu (sanskriti k. ''[[trikāya]]'') kontseptsioon.▼
Buddha elas enne virgumist hulga elusid [[bodhisattva]]na oma meelt järk-järgult puhastades. Selles elus, mil ta sai buddhaks, avaldusid tal 32 suurmehe tunnust (paali: ''mahāpurisa-lakkhaṇāni''). Vastavalt Mahāparinibbāna sutta'le<ref>Dīggha Nikāya 16, Tipiṭaka</ref> vaibus Buddha tema enda ennustuse kohaselt parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse (paali: ''nibbāna'') ning ta ei sünni enam tagasi olemasollu. Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25. buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātakaṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.
 
Erinevalt [[theravaada]]st, kus harjutaja eesmärgiks on saada [[arhat]]iks, nähakse mahajaanas vaimse eesmärgina buddha seisundi saavutamist, mis eeldab bodhisattvatee järgimist. Kui theravaada kohaselt on arahandiks on võimalik saada juba selles elus, siis mahajaanas väljaarendatud uue bodisatta ideaali realiseerimine võtab mõõtmatu igaviku.▼
== Buddha mõiste mahajaanas ==
▲[[Mahajaana]] kohaselt on buddha virgumine arhati ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem, kuigi Buddha pole seda ise kinnitanud. Arvatakse, et Buddha vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddha kaotaks kontakti mittevirgunud olenditega. Kuigi algõpetus selle välistab, usutakse mahajaanas, et kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddha aeg-ajalt võtab inimkuju, et näidata olenditele teed virgumisele. [[Šākjamuni]] kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddha [[Amitābha]]. Mahajaanas loodi hiljem ka buddha kolme ihu (sanskriti k. ''[[trikāya]]'') kontseptsioon.
 
== Vadžrajaana ==
▲Erinevalt [[theravaada]]st, kus harjutaja eesmärgiks on saada [[arhat]]iks, nähakse mahajaanas vaimse eesmärgina buddha seisundi saavutamist, mis eeldab bodhisattvatee järgimist. Kui theravaada kohaselt on arahandiks on võimalik saada juba selles elus, siis mahajaanas väljaarendatud uue bodisatta ideaali realiseerimine võtab mõõtmatu igaviku.
 
==Buddha mõiste vadžrajaanas==
Vadžrajaanas kasutatakse buddhasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse [[dhjaanibudad]]eks. Dhjaanibudad on [[Vairotšana]], [[Akšobhja]], [[Ratnasambhava]], [[Amitābha]] ja [[Amoghasiddhi]].
 
32. rida ⟶ 50. rida:
{{viited}}
 
{{Vikitsitaadid}}
 
[[Kategooria:Budism|Buddha]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Buda"