Kaubandusõigus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kaubandusõigus''' ehk äriõigus (ingl ''commercial law'', ''trade law'') reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.<ref>Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).</ref> Eestis kehtivad kaubandustegevuse seaduseseadus (KaubTS) ja äriseadustik (AS).

Väliskaubanduse õiguslkuõiguslikku raamistikuraamistikku arendamisega tegelebarendab peamiselt Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Eesti osaleb väliskaubanduse kujundamises Euroopa Komisjoni kaudu, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika.<ref name=":0" />

Et tootjaid kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi eest, kasutab Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega kooskõlastatuidkooskõlastatud kaubanduse kaitsevahendeid (ingl ''trade defence instruments'', TDI). Enne Euroopa Liiduga liitumist ei olnud Eesti turu jaoks kaitsemeetmeid kasutusele võetud. <ref name=":1">Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kaubanduse kaitse. – <nowiki>https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus/kaubanduse-kaitse</nowiki> (17.10.2019).</ref>

Kaubanduse kaitseks kasutatakse kolme meedet:.

*Dumpinguvastased meetmed (ingl ''anti-dumping measures'') kujutavad endast tollimaksu või hinnakohustust ebaausa konkurentsi vastu, milleganing sellega soovitakse kõrvaldada kahju, mille ettevõtja on tekitanud kõlvatu konkurentsiga.

*Tasakaalustusmeetmed (ingl ''countervailing measures'') on tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu ning see on mõeldud sellise kahju kõrvaldamiseks, mis on tekitatud riigi pakutavate lubamatute soodustustega tekitatud.

*Kaitsemeetmed (ingl ''safeguards'') on tollimaks, kvoot või tariifkvoot ning seda kasutatakse ausa konkurentsi tingimuses toimuva kaubanduse korral, aga vaid siis, kui Euroopa Liidu tööstus on kriisis ning see vajab edasitoimimiseks lühiajalist, piiratud kaitset. <ref name=":1" />

Et kaitsevahendeid kasutada, peavad Euroopa Liidu tootjad esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega. Seejärel algatatakse uurimismenetlus, mille järel teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või mittekehtestamisekehtestamata jätmise kohta. Meetmete kasutusele võtmine on Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ja liikmesriikidel on vaid nõuandja roll. Liikmesriikidga konsulteerimiseks on loodud kaubanduse kaitsevahendite komitee (TDC) ja kaitemeetmetee komitee (SGC). Lõpliku otsuse kaubanduse kaitsevahendite kasutamise kohta langetab siikisiiski Euroopa Komisjon, aga liikmesriigid saavad selle häälteenamusega ka tagasi lükata.<ref name=":1" />

Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest.<ref>Euroopa Liit. Kaubandus. – https://europa.eu/european-union/topics/trade_et (17.10.2019). </ref> Samuti on ühine vaba turg ehk kauba vaba liikumine Euroopa Liidu üks põhivabadustest. Ühisturu loomisega kaotati tollikontroll ühenduse sisepiiridel ning see kehtib ka Eesti suhtes alates Euroopa Liiduga liitumisest. ÜhendusesiseseltÜhendusesisest kaubavahetust tollis deklareerida pole vaja, selle eest tuleb hoopis kord kvartalis maksuametile käibemaksudeklartasioonikäibemaksudeklaratsiooni lisana esitada ühendusesisene kaubanduskäibe aruanne. Eesti müüja aruandel deklareeritud informatsiooni saadab maksuamet ostja liikmesriigi maksuametile ning tänu sellele ei jää kaubakäive maksustamata. <ref>A-Tolliagentuur. Euroopa Liidu sisene kaubandus. – https://a-tolliagentuur.ee/euroopa-liidu-sisene-kaubandus/ (17.10.2019).</ref>