Lätlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.165 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:1530:1010:5484:D358:D7CA:F960:4547. Märgised: Tühistamine SWViewer [1.3] |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Latvian song festival by Dainis Matisons, 2008.jpg|pisi|Rahvariietes lätlased laulupeol]]
Lätlaste koguarv on umbes
Umbes 2/3 lätlastest on [[protestandid]] ja umbes 1/4 [[katoliiklased]] (enamasti [[Latgale]]s).
8. rida:
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 1764 lätlast.<ref name="OEozZ" />
==
Läti rahvas kujunes praegusel Läti alal erinevate [[balti hõimud|balti]] ja [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] hõimude assimileerumisel [[latgalid|latgalitesse]]. 13. sajandi kirjalike allikate ja arheoloogiliste leidude järgi asustasid seda ala lisaks Ida-Lätis elanud latgalitele veel [[seelid]], [[semgalid]], [[kuralased]], [[liivlased]], [[võndlased]] ja [[idumealased]]. Juba muinasajal latgalitega väga sarnase kultuuriga seele ei mainita enam alates 13. sajandi lõpust. Samamoodi kadusid 13. sajandi jooksul allikatest latgali segaasustusega piirkondades elanud idumealaste ja võndlaste väikerahvad.<ref name="latvieši" /><ref name="GdcjT" /><ref>Zemītis, lk 77, 82</ref>
Semgalite arvukusele mõjusid laastavalt pikaajalised sõjad [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[
Keskajal toimunud uute maade ülesharimine tõi kaasa mitmete seni etnilisi gruppe eraldanud looduslike vahevööndite kadumise ja hõimudevahelise suhtlemise tihenemise, mis omakorda soodustas segaabielusid ja assimileerumist. Veel peetakse oluliseks sulandumisprotsessi osaks kohalike rahvaste taandamist [[talupoeg|talupojaseisusse]] ja sotsiaalse lõhe süvenemist nende ning peamiselt sakslastest koosneva ühiskonna kõrgkihi vahel. Ühine talupoja-identiteet lähendas erinevate hõimude inimesi, kes tihtipeale niigi rääkisid sarnaseid balti keeli, ja lihtsustas assimileerumist. Paljudes piirkondades muutus latgalite keel teistest prestiižikamaks keeleks ja [[lingua franca]]ks, mida erinevad hõimud kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Selle kõige koosmõjul kadusid eraldiseisvate rahvastena 16. sajandiks semgalid ja 17. sajandiks kuralased. Kuigi märkimisväärsed piirkondlikud erinevused jäid veel püsima, võib alates 17.–18. sajandist rääkida juba enam-vähem ühtsest läti rahvast.<ref name="latvieši" /><ref name="Koski" />
17. rida:
Latgalitest/lätlastest erinevat keelt kõnelevate läänemeresoomlaste assimileerumine on võtnud kõige kauem aega, seda eriti suuremale, praeguse Eesti territooriumi hõlmanud läänemeresoome keelealale lähedal asunud kogukondade puhul. Lätlastega ümbritsetud piirkondades elanud [[Vidzeme]] liivlased assimileerusid 18. sajandil, eestlaste asualaga külgnevas [[Salatsi]] piirkonnas aga alles 19. sajandi teiseks pooleks. [[Kuramaa liivlased]] olid 18. sajandiks säilinud vaid Saaremaa vastas oleval rannaalal. See rahvakild assimileerus 21. sajandi alguseks. Nende väheste inimeste, kes tänapäeval end liivlaseks peavad, emakeel on juba läti vm keel. Millal veel 13. sajandil osaliselt Vidzeme kirdeosa asustanud, oletatavalt [[lõunaeesti keel]]ele sarnast keelt kõnelenud läänemeresoomlased lätlastesse sulandusid, on ebaselge. Pole välistatud, et nad säilisid leivudena kuni 20. sajandi alguseni.<ref name="Blum127" /><ref>Zemītis, lk 103</ref><ref>Grünthal</ref><ref>Halling</ref><ref name="eHowu" />
17. sajandil sai alguse eriilmelise lätlaste etnilise rühma, tänapäevaste [[latgalid (tänapäev)|latgalite]] (mitte segi ajada vana latgali hõimuga) moodustumine. 1629. aastal sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]ga määrati latgalite/lätlaste asuala kaguosa ehk [[Latgale]] [[Poola-Leedu]] riigile, ülejäänud aga [[Rootsi]]le. Poliitiline piir tõi kaasa erinevad suunad ühiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekõike [[katoliiklus]]e kinnistumise Leedu-Poola alal ja [[luterlus]]e kinnistumise Rootsi alal. Samal ajal kui lääne pool balti hõimude keelte kokkusulamisega tekkinud [[läti keel]]e arengut mõjutas tugevasti [[saksa keel]], kujunes Latgales [[poola keel|poola]], [[leedu keel|leedu]] ja [[vene keel]]e mõjusfääris välja sellest erinev [[latgali keel]].
==
*[[läti keel]]
*[[Lõuna-Eesti Läti Selts]]
|