Lätlased: erinevus redaktsioonide vahel

17. sajandil sai alguse eriilmelise lätlaste etnilise rühma, tänapäevaste [[latgalid (tänapäev)|latgalite]] (mitte segi ajada vana latgali hõimuga) moodustumine. 1629. aastal sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]ga määrati latgalite/lätlaste asuala kaguosa ehk [[Latgale]] [[Poola-Leedu]] riigile, ülejäänud aga [[Rootsi]]le. Poliitiline piir tõi kaasa erinevad suunad ühiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekõike [[katoliiklus]]e kinnistumise Leedu-Poola alal ja [[luterlus]]e kinnistumise Rootsi alal. Samal ajal kui lääne pool balti hõimude keelte kokkusulamisega tekkinud [[läti keel]]e arengut mõjutas tugevasti [[saksa keel]], kujunes Latgales [[poola keel|poola]], [[leedu keel|leedu]] ja [[vene keel]]e mõjusfääris välja sellest erinev [[latgali keel]]. Aes 1918. aastast on latgalid elanud taas koos lätlastega ühe haldusüksuse territooriumil. Kuigi latgalitel on ka tugev läti identiteet, on nad nõudnud oma keelele suuremat ametlikku tunnustust. Seni on riigivõimud sellele vastu olnud ja tänapäeva Läti Vabariik määratleb latgali keelt [[läti keele ülemmurre|läti keele ülemmurde]] osana.<ref name="hm0vR" /><ref name="latgalelv" /><ref name="mercator" />

 

*[[läti keel]]

*[[Lõuna-Eesti Läti Selts]]