Suuremõisa mõis (Vormsi): erinevus redaktsioonide vahel

[[1604]]. aastal Vormsi saarele rajatud Suuremõisa esimene omanik oli lipnik Magnus Brümmer. Aastal 1604 läänistas Rootsi kuningas talle Bussby küla, kuhu ehitati väike mõis. 1625 ja 1645 mainitakse mõisat oma asutaja nimega ''Magnushof'', ajuti ka küla järgi ''Hof Busby'', ''Bussby herrgård''; lisaks veel ''Nyhof'', ''Grossenhof'' ´. Saare rootslaste murdes kinnistusid nimekujud ''Storhovet'' ehk suur mõis või lühidalt ''Hovet'' ehk mõis. Mõis oli hiljem [[XVII sajsajand]]il [[De la Gardie]] ja [[Königsmarck]]i perekondade omanduses. Aastal 1753 läksid Suuremõisa ja väike [[Söderbi mõis]] ehk kogu Vormsi saar [[Stackelberg]]ide valdusse, kuni Vene riik selle aastal 1894 ära ostis. 1917. a revolutsiooni ajal saarele paigutatud Vene sõjavägi lõhkus mõisakompleksi, millest sai alguse selle allakäik.<ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=suurem%C3%B5isa&F=M&C06=en Eesti kohanimede leksikon]</ref>