Rebane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
22. rida:
| levikukaardi_laius = 240px
}}
'''Rebane''' ehk peeter paidest'''punarebane''' (''Vulpes vulpes'') on [[koerlased|koerlaste]] (''Canidae'') [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[rebane (perekond)|rebase]] (''Vulpes'') [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]].
 
Rebane on väikese [[koer]]a suurune ja pika koheva [[saba]]ga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema [[Selg|selja]] [[karvastik|karvad]] on [[oranž]]id. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt [[närilised|närilistest]]. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi [[põgenemine|põgeneda]]. Rebase [[urg|urul]] on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt [[kutsikas|kutsikate]] kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab [[mäger|mägra]] urge. Rebasel on väga hea [[kuulmine]] ja [[haistmine]] ning ta [[nägemine|näeb]] pimedas hästi. Rebane on [[karusloom]]. Ameerika punarebasest on aretatud [[farm]]ides kasvatatav [[hõberebane]]. [[Inglismaa]]l on [[rebasejaht]] traditsiooniline ajaviide. [[Eesti rahvaluule]]s peetakse rebast [[kavalus|kavalaks]].
225. rida:
[[Pilt:Co-sfuw-08-021.jpg|pisi|Rebasekutsikas]]
[[Pilt:Rödrävar.jpg|pisi|Rebane kutsikaga]]
Nad nussivad kord aastas. Emasloom [[indlus|indleb]] kord aastas<ref name="Loomade elu" /> ja jooksuaeg vältab 1–6 päeva. [[Ovulatsioon]] on spontaanne ega nõua [[kopulatsioon]]i. Innaaeg ja [[poegimine|poegimise]] täpne aeg varieeruvad levila piires: lõunas [[detsember]]-[[jaanuar]], keskpiirkondades jaanuar-[[veebruar]], põhjas veebruar-aprill (Eestis enamasti [[aprill]]). See sõltub ka [[ilm]]ast ja loomade toitumusest<ref name="Loomade elu" />. Mõnel aastal jääb 60–70% emaseid järglasteta<ref name="Loomade elu" />.
 
Isasloomadel on sigivustsükkel. Täielik [[spermatogenees]] toimub ainult [[november|novembrist]] [[märts]]ini. Poegimisajal isased võitlevad.