I tüüpi diabeet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Veebikirjandus *== +== Välislingid ==) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Blue_circle_for_diabetes.svg|pisi|200px|Diabeedi sümbol]]
'''I tüüpi diabeet''' ehk '''insuliinisõltuv diabeet''' ehk '''1. tüüpi diabeet''' ehk '''noorte suhkurtõbi''' ('''tüüp 1 ''diabetes mellitus''''', või '''T1DM'''; varem tuntud ka kui '''juveniilne diabeet''') on inimestel harilikult lapsepõlves või noorukieas ja mitmetel teistel [[imetajad|imetajatel]] keskeas algav ja terve elu kestev krooniline haigus, [[suhkurdiabeet|suhkurdiabeedi]] vorm, millele on iseloomulik [[kõhunääre|kõhunäärme]] endokriinse osa Langerhansi saarte [[insuliin|insuliini]] tootvate [[
==Inimestel==
6. rida:
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on [[kusi|uriini]] hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Ravi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkrutaseme ning kaugelearenenud staadiumis [[ketokehad|ketokehade]] (rasvade lagunemise produktid) poolt.<ref name="Eesti diabeediliit" /> I tüüpi diabeet diagnoositakse tihti patsientidel, kellel esineb diabeetiline ketoatsidoos, mille sümptomite hulka kuuluvad kuiv nahk, sügav hingeldamine, unisus, valu kõhus ning oksendamine.<ref name="webmd Symptoms Type I Diabetes" />
Järgnev insuliinipuudus põhjustab veres ja uriinis kõrgenenud [[glükoos|glükoosi]]<nowiki/>taseme. Klassikalised sümptomid on tihe urineerimine, suurenenud janu ja näljatunne ning kaalukaotus.
== Tekkepõhjused ==
21. rida:
=== Viirused ===
Ühe teooria kohaselt,<ref name="PKHqx" /> on I tüüpi diabeet viiruse põhjustatud [[autoimmuunvastus]], mille tulemusena immuunsüsteem ründab [[Coxackie|Coxackie]]-viiruse perekonnaga või
=== Kemikaalid ja ravimid ===
Mõned [[kemikaalid]] ja [[ravimid]] hävitavad kõhunäärmerakke. Pyrinuron (Vacor), 1976. aastal Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud rotimürk hävitab valikuliselt kõhunäärme
== Diagnoos ==
30. rida:
== Vältimine==
Praeguse seisuga ei ole teada, mis põhjustab I tüüpi diabeeti, ning seda ei ole võimalik ära hoida.<ref name="WHO11" /> Mõned teadlased usuvad, et seda on võimalik ära hoida latentses autoimmuunses faasis, enne kui haigus hakkab hävitama
=== Toitumine ===
44. rida:
I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru taset. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref name="vrtXj" /> Ravimata I tüüpi diabeet viib tavaliselt diabeetilisest ketoatsidoosist põhjustatud koomani. Ketoatsidoos põhjustab vedeliku kogunemist ajus, mis on eriti eluohtlik. Selle tõttu on ketoatsidoos peamine surmapõhjus diabeedihaigetel.<ref name="KciXY" />
Ravi peab jätkuma määramata aja, see ei sega igapäevaseid tegevusi. Patsiente treenitakse oma haigust iseseisvalt kontrollima, kuid mõnele inimesele võib olla see raske.
=== Kõhunäärme siirdamine ===
50. rida:
=== Saarerakkude siirdamine ===
Eksperimentaalne
Üks variant sellest protseduurist näeb välja selline: saarerakud süstitakse patsiendi maksa, kus nad hakkavad elama ning toodavad insuliini. Arvatakse, et maks on kõige mõistlikum koht, kuna see on ligipääsetavam ning rakud toodavad seal hästi insuliini. Samas, patsiendi keha kohtleb uusi rakke samamoodi nagu igat teist võõrkude. Sellepärast peab saarerakke tootma patsiendi enda [[tüvirakk|tüvirakkudest]] või identse kaksiku tüvirakkudest.
Hiljutised uuringud on näidanud, et pärast saarerakkude siirdamist 58% patsientidest suutsid aasta hiljem iseseisvalt insuliini toota.<ref name="E19ou" />
| |||