Edgar Johan Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
31. rida:
Fail:Tallinn, elamu Gonsiori 17, 1938.jpg|Elamu Tallinnas, Gonsiori 17
</gallery>
=== [[Sõjaväekalmistu mälestusehitis-mausoleum]] (1928) ===
1920.–1921. aastal, vahetult pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]], hakati tegelema [[Kaitseväe kalmistu]] korrastamisega. Tallinna osakond tellis kalmistu planeeringu kõigepealt arhitekt [[Ernst Ederberg|Ernsy Ederberg]]ilt, seejärel pakkus Eesti Vabrikantide Ühisus omalt poolt arhitekt Heerwageni kalmistu planeeringut. Heerwageni planeering oli äärmiselt radikaalne ja nägi ette kõigi hauaküngaste tasaseks lükkamist. Kalmistu korraldajatele tundus antud plaan liialt julge ja uus planeering telliti Edgar Kuusikult. Kuusik lähtus sarnaselt Heerwagenile moodsatest kalmistukujundusvõtetest. Ristide asemele olid ette nähtud tahvlid, sile maapind, hekid jms. Kuusik korrastas teedevõrgu, kavadas muruplatsid ja hekid ning üle 800 haua.<ref name=":0" />
Tööd mausoleum-mälestusehitisega alustas Kuusik 1927. aasta sügisel. Monumendi ehitamine algas 1928. mais ning see valmis sama aasta oktoobriks: kõigest viie ja poole kuuga. Avamisaegses brošüüris (1928) on ära toodud tegijate nimed: kujur [[Aleksander Jannes]], artellivanem Aav ja kolm nooremat saarlast, ehitusmeister Martin, kümnik Seiman ja Lasnamäe karjääri kiviraiuja meister Valk. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv paekivist mausoleum oli 8 meetrit kõrge. Sambad, kaared, urni jalam ning reljeefid olid Saaremaa nn marmorist, ülejäänu Lasnamäe paest. Katus oli kaetud plekiga, lagi männipuust. Monumendi esiküljel oli viis reljeefi: keskel riigivapp, sellest kahel pool neli embleemi, mis sümboliseerisid jalaväge, mereväge, ratsaväge ja kahurväge. Lõunaküljel oli Tallinna suur vapp, idapoolsel küljel Tallinna väike vapp ning läänepoolsel küljel kiri: ''"1918.–1920. aasta Eesti Vabadussõjas langenutele. Püha on isamaa sund – kodumaa pojad – teil’ rahulist und…" .'' Laskurkorpuse sapöörid lasid mausoleumi õhku 1950. aasta kevadel Eesti NSV 10. aastapäeva "auks", nii mäletavad kaasaegsed.<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid/|Pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|Väljaanne=Sirp|Aeg=14.03.2008|Kasutatud=01.05.2018}}</ref>
'''Kaitseväe kalmistu teised monumendid'''
| |||