Redaktsioon: 27. september 2019, kell 23:44 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 608 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. november 2019, kell 20:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: [[File:RA Theoderich-Grabmal 2010.JPG\|thumb\|Vaade mausoleumile läänest]] [[File:Ravenna Mausoleum of Theoderic inside lower level.jpg\|thumb\|Alumise korruse siseruum]] [[File:Ravenna Mausoleum of Theoderic inside top2 wideangle.jpg\|thumb\|Ülemise korruse kabel läänest, näha on altarinišš ja ristikujuline valgusava]] [[File:Theodoric mausoleum cross-sections and plans.jpg\|thumb\|Theoderici mausoleumi läbilõiked ja korruste plaanid, tehtud enne hoone väljapuhastamist<ref>[https://archive.org/details/historyofarchite00fletuoft/page/180 B. Fletcher. A history of architecture on the comparative method. London, 1905. lk 181]</ref>]] '''Theoderichi mausoleum''', ka '''Theoderich Suure mausoleum''' on [[ehitismälestis]], mis asub [[Ravenna]]s, [[keskaeg]]sest linnasüdamest pisut kõrval, ja on ehitatud [[520\|520. aastal]] [[Theoderich Suur]]e [[Mausoleum\|viimseks puhkepaigaks]]. Ehitis on üks seitsmest Ravennas asuvast objektist, mis 1996. aastal kanti [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse ~~nime all~~nimetusega "Ravenna varakristlikud mälestised ja mosaiigid". UNESCO veebilehel nimetatakse ehitist unikaalseks arhitektuuriteoseks, mis on ehitatud suurtest [[Istria]] [[lubjakivi]] ~~suurtest~~ plokkidest ja on ainuke tänaseni säilinud [[Barbarid\|barbarikuninga]] hauaehitis sellest ajaperioodist<ref>https://whc.unesco.org/en/list/788</ref>. [[ICOMOS]]-i hinnangul seisneb hoone ajalooline tähtsus ta [[Goodid\|gootide]]pärases dekoratsioonis, mida pole mõjutanud [[Vana-Rooma kunst\|rooma]] ega [[Bütsantsi kunst]], olgugi et on kasutatud roomapärast kivitöötlustehnikat (''[[opus quadratum]]''), mis oleks pidanud olema hääbunud juba neli sajandit enne hoone ehitamisaega<ref>[http://whc.unesco.org/document/154274 WORLD HERITAGE LIST Ravenna No 788]</ref>. 11. rida: Anonüümse ladinakeelse [[kroonika]] ''Anonymus Valesianus'' sõnul ehitas gootide kuningas "veel oma eluajal endale tahutud kantkividest mälestusmärgi, mille katuseks laskis ta otsida ühe hiiglasliku kivi": :''Se autem vivo fecit sibi monimentum ex lapide quadrato, mirae magnitudinis opus, et saxum ingens quod superponeret inquisivit.''<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Excerpta_Valesiana/2*.html#96 Anonymi Valesiani Pars Posterior. Chronica Theodericiana]</ref> Aastaks 520. oli Ravennas resideerinud Theoderichi käsul püstitatud tulevane hauaehitis enam-vähem valmis. Hoone paiknes kalmistul ja asus toonase linna piiridest väljaspool. Hoone välisviimistlus lõpetati siiski alles pärast ~~valisteja~~valitseja surma. Töid juhtinud ehitusmeistri nimi pole üheski allikas säilinud. Theoderich oli usutunnistuselt [[Ariaanlus\|ariaanliku]] kristluse pooldaja. Kui 540. aastal [[Bütsants]]i väed väepealik [[Belisarios]]e juhtimisel Ravenna vallutasid ja õigeusklik kirikuvõim kehtestati, asuti usinalt kaotama kunagise ariaanliku kultuse jälgi. Selle käigus eemaldati mausoleumist sarkofaag Theoderichi säilmetega. Umbes 1000. aasta paiku sai mausoleum osaks [[neitsi Maarja]]le pühendatud [[Benediktlased\|benediktlaste]] [[Klooster\|kloostrist]]. Ülemist korrust kasutasid mungad palvesaalina (''oratorio''). Et mausoleum asus toona veel mere ääres, oli mausoleumi tipule ehitatud [[tuletorn]] ja klooster sai selle järgi nime Santa Maria que dicitur ad Farum<ref>E. Cirelli. Ravenna: archeologia di una città (Premio Ottone d'Assia e Riccardo Francovich 2005). 2008</ref>. Keskajal kasutati alumist korrust nagu ka [[Rooma]] [[Panteon]]i prestiižse hauakambrina, kuhu sängitati väljapaistvaid isikuid. Üks nendest oli paavst [[Victor II]] (~~ca.~~u 1020–1057), kes viimase eluaja elas Ravennas. Endise gootide surnuaia kõrvale tekkis uus. Nelinurkse põhiplaaniga tuletorn oli juba 12. sajandiks lammutatud. Klooster purustati 17. sajandil. Hoone seisis 18. sajandi kaskpaigani hüljatuna ja mattus [[Po]] ja [[Reno]] [[üleujutus]]te setetesse. 16. sajandist kasutati mausoleumi ülakorrust Santa Maria Rotonda kabelina ja aastail 1774–1776 ehitati hoone ülakorrusele viivad kaks treppi kahele poole ukseava. 1844. aastal alustati esimesi koristustöid ehitise juures, et päevavalgele tuua pinnasesse mattunud alumine korrus ja seinad puhastati vundamendini välja. Aastail 1918–1919 lammutati 18. sajandil ehitatud trepid. Väljakaevamistel tuli päevavalgele arvukalt antiikseid müürijäänuseid, mis tänapäeval on osaliselt eksponeeritud. <gallery> Ravenna; tomb of Theodoric, King of the Ostrogoths. Wellcome L0047700.jpg\|Ravenna: ostrogootide kuninga Theoderichi haud. Koloreeritud gravüür, cau 1804-1811 File:Monuments of the early church (1901) (14596837828).jpg\|thumb\|Santa Maria Rotonda kabel enne 1844. aastat. Illustratsioon raamatus "Monuments of the early church" (1901) A history of architecture in Italy from the time of Constantine to the dawn of the renaissance (1901) (14761066296).jpg\|thumb\|Enne 1905. aastat tehtud foto mälestusmärgist

Theoderichi mausoleum: erinevus redaktsioonide vahel