'''Jumalad''' ehk '''jumalused''' või [[vaim]]ud on [[müüt]]ilised olendid ja muinasjutu kangelased. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine.
'''Jumalad''' ehk '''jumalused''' on võimsad [[üleloomulik olend|üleloomulikud olendid]], kelle olemasolu inimesed ühe või teise [[usund]]i raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad.
Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega, kui mõeldakse [[polüteism|polüteistliku]]s usundiusundis kontekstis(usutaksemitmesseesinevaid jumalasse)jumalusi/vaime, ning suure algustähega ([[Jumal]]) kui [[monoteism|monoteistliku]]s usundi[[religioon]]is kontekstismõeldakse ühte (usutaksekõigi ainsasseteiste Jumalassejõudude ja jumaluste loojat) [[Jumal]]at).
JumalateleMütoloogias jumalatele (jumalistele, vaimudele) on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord[[Füüsika]]s onnimetatakse neile omistatud kaneid [[maailma loomineloodusjõud]]udeks ja(maavärin, juhtimine.planeedid, jms nähtused).
Monoteistlike religioonide seisukohast on jumalatesse uskumine [[paganlus|paganlik]]. [[Kristlik teoloogia|Kristlikust teoloogiastTeoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse usku jumalatesse tavaliselt madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]] ([[paganlus|paganlikuks]]).
TeadusesTänapäeval on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude (isikustamisena ja/või [[budismjumalikustamine|jumalikustamisena]]is) (vt: [[jumalikustamine|jumalikustamisenabudism]]). Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid)., mida nimetatakse [[animism]]iks.
