Helme ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
15. rida:
[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] jäi Helme linnus imekombel puutumata, kuigi samas lähikonnas toimus [[1560]]. aastal otsustav [[Härgmäe lahing]], mida loetakse Liivi ordu lõpuks (ja vahel koguni keskaja lõpuks Vana-Liivimaal, sh Eestis). Saatus soosis linnust ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1600.–1620. aastatel, mis mitmeid muid Lõuna-Eesti piirkondi vägagi laastas. [[Stefan Bathory]] valitsemise ajal kuulus linnus vendadele [[Stanislaus Nonhard|Stanislaus]] ja [[Peter Nonhard]]ile. [[1624]]. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] linnuse koos ümber asuvate mõisadega [[Liivimaa]] kindralkuberneri ametis olnud krahv [[Jakob De la Gardie]]le. Linnus hävis [[1658]]. aastal, mil parajasti oli käimas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Vene-Rootsi sõda]] (seesama, mis lõpetati [[1661]]. aasta [[Kärde rahu]]ga) ning rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid.
Paarsada aastat tagasi oli linnusest alles veel suur osa müüre üsna korralike aknaavadetega, kuid varemed on pidevalt lagunenud ning tasapisi kokku varisenud. Kui võrrelda praegu allesolevaid üksikuid müüritulpi näiteks 20. sajandi alguse fotodega, siis võib öelda, et linnusest on alles ikka üsnagi vähe. Praeguseks on linnusevaremed võsast välja puhastatud ning maanteelt vaadeldavana üsnagi atraktiivseks tehtud
Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse, et [[Helme linnus|Helme]] ja [[Karksi linnus|Karksi]] ongi need kaks [[Sakalamaa]] kantsi, mille [[Kaupo]] [[Läti Henrik]]u järgi aastal [[1211]] ära põletas, kandes sel ajal [[Ovele linnus|Ovele]] ja [[Purke linnus|Purke]] nimesid.
| |||