Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgis: Teksti peitmine |
|||
46. rida:
== Relvastus ==
Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid [[CV90|CV-90]], soomustransportööre [[Sisu Pasi|Sisu XA-180EST]] ja Sisu XA-188, tankitõrjeraketsüsteeme [[FGM-148 Javelin|Javelin]], 120mm [[miinipilduja]]id ja 12,7 mm kuulipildujaid [[M2 Browning]].
== Ülemad ==
: ''Sõdadevahelisel ajal''
*major [[Rudolf Rokk]]
*kolonelleitnant [[Egbert Jürman]]
*kolonelleitnant [[Oskar Pajusson]]
*major R. Krape
*kolonelleitnant [[Johannes Lippus]]
*1939– , major [[Kaarel Männi]]
: ''Taasloomise järel''
* 2001–2004 [[Artur Tiganik]]
* 2005–2006 [[Indrek Sirel]]
* 2006–2009 Aivar Kokka
* 2009–2013 [[Vahur Karus]]
* 2013–2016 Andrus Merilo
* 2016–2019 Tarmo Kundla
* 2019– Eero Aija
== Ajalugu ==
{{väeüksus
| nimi = Scouts väeosa<br>Scouts pataljon<br>Scouts polk
| pilt =
| pildiallkiri =
| algusaeg = [[1918]]
| lõpuaeg = [[1940]]
| aeg =
| riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
| kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]]
| haru = [[Eesti maavägi]]
| liik = [[jalavägi]]
| ülesanne =
| suurus = [[pataljon]]/[[polk]]
| alluv =
| garnison = [[2. diviis]]
| garnisonisilt =
| hüüdnimi =
| patroon =
| deviis =
| värvid =
| värvisilt =
| marss =
| maskott =
| tähtpäevad = [[21. detsember]]
| varustus =
| varustusesilt =
| lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]:<br>[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] <br> [[Viru rinne]], [[Krasnaja Gorka operatsioon]]
| lahingusilt =
| aumärgid =
| autasud =
| lõpetatud =
| lennutunnid =
<!-- Ülemad -->
| praegune_ülem = -
| praegune_ülem_silt =
| tseremoniaalne_ülem =
| tseremoniaalne_ülem_silt =
| rügemendi_kolonel =
| rügemendi_kolonel_silt =
| märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]<br>leitnant [[Herbert Voldemar Raidna|Herbert Voldemar Freiberg]], märts–august 1919 ajutine ülem <br>
<!-- Sümboolika -->
| märk =
| märk_silt =
| märk_2 =
| märk_2_silt =
| märk_3 =
| märk_3_silt =
| märk_4 =
| märk_4_silt =
<!-- Õhusõidukid -->
| ründelennuk =
| pommituslennuk =
| elektrooniline_lennu =
| hävituslennuk =
| helikopter =
| rünnakhelikopter =
| püüdehävituslennuk =
| patrulllennuk =
| luurelennuk =
| õppelennuk =
| transportlennuk =
}}
Scoutspataljoni eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud Scouts väeosa<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]]. Pinka määrati 30. jaanuaril 1919 Scouts väeosa I pataljoni ülemaks, 25. märtsil 1919 Scouts väeosa lahingutegevuse juhiks kuni haavatasaamiseni 23. juulil 1919 [[Ostrov]]i lähedal (paranemise ajal asendas teda Pinka parem käsi leitnant Freiberg), ning rügemendi ülem sai Pinkast 9. detsembril 1919.<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref>
Algselt moodustati
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] osales scoutide salk kapten Pinka juhatusel. 4. jaanuaril alanud pealetungil, 5. jaanuari hommikul vallutati [[Karksi]] ja 6. jaanuari õhtul hoogsa käsigranaatide rünnakuga [[Taagepera mõis]]. 10. jaanuaril tungiti edasi [[Helme]] suunas, et ära lõigata [[Kärstna mõis]]a alt taganeva vaenlase taandumistee Helme ja [[Tõrva]] juures. Helme vallutati, Tõrva vallutamine ei õnnestunud. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti 17. jaanuaril A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales kuni 20. märtsini pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal.
17. jaanuari õhtul asuti, teele [[Mõisaküla|Mõisakül]]la, algas Valga vallutamise operatsioon, milles Kitsarööpmelisek soomusrongil nr 2 oli täita raske ülesanne. Vallutati jaam jaama järele, kus scoutidel tuli lüüa ägedaid lahinguid. Eriti nimetamisväärne oli [[Pikksaare raudteejaam]]a vallutamine 21. jaanuaril, kus 47 scouti kapten ja leitnant Pinkade juhatusel hävitas vaenlase väegrupi peaaegu täielikult. [[Härgmäe]]lt kihutasid 1. veebruari hommikul 14 scouti I leitnant Freibergi ja II leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermanni]] juhatusel [[dresiin]]adel Valka, kuhu jõudsid samal ajal, mil põhjast tungisid Valka soomlased ja kuperjanovlased.
19. jaanuariks 1919 aastal oli Scouts väeosa nimekirjas juba 6 ohvitseri ja 162 sõdurit. See arv ületas ettenähtud kompanii organisatsiooni — 144 meest ning tekkis vajadus väeosa suurendamiseks. Kapten Reissar sai ka Sõjaministeeriumilt loa suurenda kompanii "Eesti Scout" rügemendiks, kus kompaniid kandsid tähelist nimetust, nagu A, B, C, D, E jne. kompaniid. Üldse oli rügemendis maksev Ameerika sõjaväe organisatsioon ja auastmete nimetused, nagu [[lance-corporal]], [[corporal]], [[sergeant]], II leitnant jne. 29. jaanuaril ilmunud väeosa päevakäsuga pandi alus rügemendile. Lisaks lahingukompaniide formeerimisele koostati ka staabi, töökompanii, ratsamaakuulajate komando, sidekomando, sidumispunkti ja jalamaakuulajate komandode koosseisud. Tallinnas asus ka tagavara kompanii.
A kompanii formeerimine lõpetati 22. jaanuaril ja kompanii saadeti tervena [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 3|KRSR nr 3]]. peale 30. jaanuaril.
Formeeritud B kompanii saadeti 1. veebruaril Viljandi õppusele, kust ta saadeti väeliinile 17. veebruaril Ruhja alla 6. polgu operatiiv alluvusse.
23. märtsil viidi Scoutsrügement Valka, kust 27. märtsil saadeti väeliinile iseseisvana [[Orava mõis]]a alla.
19. juulil lõpetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] kapten Reissari ja Sõjaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu, Ülemjuhataja käsul formeeriti rügement ümber üksiku jalaväe pataljoni koosseisu järele ja pandi maksma [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] auastmed ja organisatsiooninimetused. Sõjavägede Ülemjuhataja käsul 9. detsembrist 1919. aastal formeeriti Scoutspataljon, Scoutspolguks.
;Scouts väeosa ülemad
*Scoutsrügemendi I [[Pataljon]], [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]], ;
**A [[kompanii]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ülema kt. [[Paul Arras]]<ref>[https://www.kalmistud.ee/g338/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=26&filter_hauaplats_hauaplats=23LgWblPkay1 Paul Arras (1892 – 1980) farmatseut, VR II/3
Kultuurilooline haud, Tallinna Pärnamäe kalmistu]</ref> ;
***I [[Rühm (sõjandus)|rühm]]/[[rood]], leitnant [[Herbert Voldemar Freiberg]], ;
***II rühm,
***III rühm
**B kompanii,
***IV rühm, ülem [[Jaan Tõllasson]]
***V rühm, ülem [[Paul Arras]]
***VI rühm,
**C kompanii,
***VII rühm, ülem leitnant [[Hans Hirvelaan|Hans Ingermann]]
***VII rühm,
***IX rühm,
**D kompanii,
**E kompanii, ülema kt. [[Jaan Tõllasson]]<ref>[http://www.rattaklubi.ee/est/jaan-tollassaare-synnikoht-2017 „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi 2016.]</ref>
***kuulipildujate rood, [[Kaarel Kasemaa|Karl Krudenbrunn]]
***ratsamaakuulajate komando,
***sidekomando,
***jalamaakuulajate komando,
**töökompanii.
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. Pärast polgu likvideerimist, s. o. 16. jaan. 1921. a. olid scoudid [[6. Jalaväepolk|6.]], [[5. Jalaväepolk|5.]] ja [[10. jalaväepolk]]ude koosseisus Scouts roodu nime all. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
8. jaanuaril 1924. aastal nimetati 10. jalaväerügemendi II pataljon Vabadussõja Scouts-väeosa nime jäädvustamiseks Scoutspataljoniks, mille põhikompaniiks määrati 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni Scouts kompanii.
[[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
66. rida ⟶ 181. rida:
1928. aasta sügisel, kui formeeriti Scouts üksik jalaväepataljon, mille ülema kohusetäitja kolonelleitnant E. Jürmann tõstatas Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/>
==Mälestuse jäädvustamine==
27. märtsil 1934. aastal asutasid Tallinnas [[Kaitseliidu Tallinna
Scoutspataljon taasloodi valitsuse otsusega [[29. märts]]il [[2001]].
==Viited==
| |||