Fact, Fiction, and Forecast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus induktisoonimõistatus |
|||
83. rida:
[[Kategooria:Filosoofiateosed]]
=== III. UUS INDUKTSIOONIMÕISTATUS. ===
Allikas: Akadeemia 2008, number 9.
Ennustused käivad selle kohta, mida pole veel vaadeldud. See, mis on juhtunud, ei sea loogilisi piiranguid sellele, mis hakkab juhtuma.
Hume väidab, et tõsiasjade vahel pole paratamatuid seoseid.
Hume: Ennustuste seos minevikusündmustega: Kui üht laadi sündmus järgneb kogemuses sageli teist laadi sündmusele, moodustub harjumus, mis juhib taas esimest laadi sündmust kohanud vaimu teist laadi sündmuse ideeni. Valitud ennustuseks on see, mis on kooskõlas varasema korrapäraga, kuna korrapära on tekitanud harjumuse.
Kriitikud ütlevad, et Hume seletus käib pigem ennustuste allika, mitte õiguspärasuse kohta. Tõeline küsimus pole see, miks ennustus tehakse, vaid kuidas õigustada ennustust.
'''Hume probleem:''' ilmselt pidas ennustuste õiguspärasust mittelahendatuks ja võib-olla üldse lahendamatuks, i.e. induktsiooni õigustamise probleem kui see on nii teravalt lahutatud induktsiooni asetleidmise kirjeldamise probleemist.
Kui tõenäolisel ennustusel pole midagi pistmist järgnevalt juhtuvaga, pole ta paremini õigustatud kui ebatõenäoline.
Deduktiivse järelduse õigustamine ei nõua nende faktide teadmist, mille kohta ta käib. Kui on näidatud, et deduktiivne argument vastab loogilise tuletamise reeglitele, siis tavaliselt peame seda küsimatagi õigustatuks. Analoogselt on induktiivse tuletuse õigustamise põhiülesanne näidata, et see vastab induktiivse tuletamise reeglitele.
Reeglitest: Deduktiivse tuletamise printsiipe õigustab nende vastavus omaksvõetud deduktiivele praktikale. Kehtivus tugineb kooskõlale konkreetsete deduktiivsete tuletuskäikudega, mida me tegelikult teeme ja heaks kiidame. Üldisi reegleid õigustab nende vastavus kehtivatele tuletuskäikudele. Reeglit parandatakse, kui ta toob endaga kaasa tuletuskäike, mida me ei soovi omaks võtta; tuletuskäik lükatakse tagasi kui ta rikub reeglit, mida me ei soovi parandada.
Hume jaoks: ennustuste kehtivus seisneski selles, et see pärines harjumusest ja kehastas seega möödunud korrapära.
'''Induktsiooniprobleem ei ole mitte probleem, kuidas tõestada, mis vahe on kehtivatel ja mittekehtivatel ennustustel, vaid probleem kuidas seda vahet määratleda.'''
Induktsiooni kinnitamisel: Kinnitamine ei saa hõlmata pöördsuhet (deduktsiooni), sest sellisel juhul kuuluksid pööratud deduktsiooniseadused induktsiooniseaduste hulka.
Konjunktsioon e "ning"/ "ja". nt konjunktsioon 'S1 ja S2'.
Ühe komponendi kindlakstegemine ei suurenda tervikväite usaldusväärsust niisugusel viisil, et see antaks edasi teistele komponentväidetele. Nt arvamine "kui miski kinnitab antud väidet, siis kinnitab see ka mis tahes sellest väitest järelduvat väidet".
Hüpoteesi kinnitamine leiab aset üksnes siis, kui antud üksikjuht suurendab hüpoteesi usaldusväärsust sel kombel, et see kandub üle teistele üksikjuhtumitele. Hüpoteesi heakskiitmine käib õigupoolest juhuslikult kaasas ennustamisega - uute juhtude üle otsustamisega vanade põhjal.
Hüpoteesi kinnitavad tema järeldused. Üksikväide kinnitab hüpoteesi, mis on saadud selle üksikväite üldistamise teel.
'''Uus induktsioonimõistatus.''' Hüpoteesi kinnitamine üksikjuhu poolt oleneb peale hüpoteesi süntaktilise kuju olulisel määral selle teistest tunnusjoontest.
Näide, kui üks vasetükk juhib elektrit, kinnitab hüpoteesi, et igasugune vask juhib elektrit - '''seadusesarnane väide'''. Samas näide, et praegu siin toas olev mees on kolmas poeg, ei kinnita hüpoteesi, et kõik siin toas olevad mehed on kolmandad pojad - '''kontingentne ehk juhuslik üldistus.'''
Seadusesarnast väidet saab üksikjuht kinnitada sõltumata selle tõestusest või väärusest või tähtsusest; juhuslikku väidet ei saa. Meil ei ole veel kriteeriumi, mille abil seadusesarnasust kindlaks teha. Predikaat '''"Ronise"''' näite puhul, näeme, et ilma kriteeriumita meie definitsioon seadusesarnasusest, mitte üksnes ei kaasa mõnd üksikut ebasobivat juhtu (sinine), vaid ta on täiesti ebaefektiivne, kuivõrd ta ei välista mitte midagi (ei välista nt sinist, mida aga tegelikkuses pole). Tulemus - nagu kinnitaks mis tahes asi ükskõik mida. Enne selle probleemiga toimetulemist ei hakka definitsioon, seadusesarnasusest, tööle.
Püüdlus seletada hüpoteesi kaudselt teiste hüpoteeside kaudu, mis vastavalt meie definitsioonile on nende tõendite poolt kinnitatud, seadusesarnased väited, nt rauatükid juhivad elektrit, - Sellisel meetodil saame leida vaid seadusesarnasel ja juhuslikul ühise osa ja ühine osa kinnitub kui seadusesarnane, aga see ei väida midagi kogu juhusliku väite kohta. Ehk probleem teha vahet seadusesarnastel ja juhuslikel hüpoteesidel jääb alles.
Ekvivalent - võrdväärne/samaväärne. "Igasugune rohi on roheline" on ekvivalent "Igasugune rohi Londonis või mujal on roheline."
'''Seadusesarnasuse määramiseks:''' variant välistada teatud liiki predikaadid. Predikaadid peaksid olema kas 'puhtkvalitatiivsed' või 'mittepositsioonilised'. "Ronise" näite puhul, oleksid puhtkvalitatiivseteks predikaatideks "roheline" ja "sinine", aga mitte "ronine" või "siheline", sest viimase kahe tähendus sisaldab viidet konkreetsele ajahetkele – samas Goodman pöörab ka selle seisukoha ümber, sest ka nt "rohelist" seletataks "ronise" kaudu, mis sisaldab ajalist väljendit.
'''Uueks induktsioonimõistatuseks nimetab probleemi eristada seadusesarnast ehk kinnitatavaid hüpoteese ja juhuslikku ehk mittekinnitatavat hüpoteesi.''' – peamine raskus kinnitusteooria arendamisel.
Algne induktsiooniga seotud raskus tulenes äratundmisest, et ükskõik millele võib järgneda ükskõik mis. Definitsiooni kohaselt kinnitab iga väide mis tahes järgmist väidet.
Humele heidab ette, et mitte iga korrapära ei tekita harjumusi ning mitte kõikidele korrapäradele ei kehti ennustused. "Ronise" näite kohta: Korrapära rohelisuses kinnitab ennustust järgmiste juhtude jaoks, korrapära ronisuses seda aga ei tee. Oluline öelda millistele korrapäradele ennustused kehtivad.
| |||