Finantskeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|256x256px|New Yorki [[Financial District Lower Manhattanil, sealhulgas Wall Street. New Yorki peeta...'
Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 21. november 2019, kell 15:39

Finantskeskust määratleb Rahvusvaheline Valuutafond järgmiselt:[1] rahvusvahelised finantskeskused (IFC), näiteks New York City, London ja Tōkyō; piirkondlikud finantskeskused (RFC), näiteks Frankfurt, Chicago ja Sydney; ja offshore-finantskeskused (OFC), näiteks Kaimanisaared, Dublin ja Singapur.[2]

New Yorki Financial District Lower Manhattanil, sealhulgas Wall Street. New Yorki peetakse üheks suurimaks rahvusvahelisteks finantskeskusteks (IFC) maailmas.

IFC-d ja paljud RFC-d on täisteenusega finantskeskused, millel on otsene juurdepääs pankade, kindlustusettevõtete, investeerimisfondide ja noteeritud kapitaliturgude suurtele kapitali kogumitele, ning need on suured maailmalinnad. OFC-d ja ka mõned RFC-d on spetsialiseerunud maksupõhistele teenustele, näiteks ettevõtte tulumaksu kavandamise tööriistad, maksuneutraalsed sõidukid,[3] ja varipangandus/väärtpaberistamine ning need võivad hõlmata väiksemaid riike (nt Luksemburg) või linnriike (nt Singapur). IMF märgib RFC-de ja OFC-de kattumist (nt Hongkong ja Singapur on OFC-d ja RFC-d). Alates 2010. aastast peavad akadeemikud OFC-sid maksuparadiiside sünonüümideks.[4]

Taust

 
City of London ("Square Mile") on üks vanimaid finantskeskusi. London on üks suurimaid rahvusvahelisi finantskeskusi (IFC) maailmas.

Finantskeskused on kohad, kus on koondunud osalejaid panganduses, varahaldus-, kindlustus- või finantsturgudel ning millel on toimumiskohad ja tugiteenused selle tegevuse jaoks.[5] Osalejate hulka võivad kuuluda finantsvahendajad (näiteks pangad ja maaklerid), institutsionaalsed investorid (näiteks investeeringute haldurid, pensionifondid, kindlustusandjad, riskifondid) ja emitendid (näiteks ettevõtted ja valitsused). Kauplemine võib toimuda sellistes kohtades nagu börsid ja see võib hõlmata arvelduskodasid, ehkki paljud tehingud toimuvad börsiväliselt, st otse osalejate vahel. Finantskeskused võõrustavad tavaliselt ettevõtteid, mis pakuvad laias valikus finantsteenuseid, näiteks ühinemiste ja ülevõtmiste, avalike pakkumiste või korporatiivsete tegevuste osas; või mis osalevad muudes finantsvaldkondades, näiteks erakapital ja edasikindlustus. Finantsteenuste abiteenused hõlmavad reitinguagentuure, samuti nendega seotud professionaalsete teenuste osutamist, eriti õigusnõustamist ja juhtimisarvestust.[6]

Viited

  1. Rahvusvaheline Valuutafond (23. juuni 2000). "Offshore Financial Centers: IMF Background Paper". Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles). Rahvusvaheline Valuutafond. Vaadatud 21.11.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "Offshore" ei osuta OFC asukohta (st paljud FSF-IMF OFC-d, näiteks Luksemburg ja Hongkong, asuvad "maismaal"), vaid asjaolule, et OFC suurimad kasutajad on mitteresidendid (st kasutajad pole kohalikud).
  3. "Qualifying investor alternative investment fund (QIAIF)". en.wikipedia.org. Vaadatud 21.11.2019.
  4. James R. Hines Jr. (2010). "Treasure Islands" (inglise keeles). Vaadatud 21.11.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. "Financial Centres: What, Where and Why?" (pdf). Lääne-Ontario Ülikool (inglise keeles). Vaadatud 21.11.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. Richard Roberts (2008). "The City: A Guide to London's Global Financial Centre". Economist (inglise keeles). Vaadatud 21.11.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)