Võhandu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 193.40.60.26 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Lulu. Märgis: Tühistamine |
||
10. rida:
| valgla_pindala = 1420 km²
| jõe_langus =102 m
| jõe_lang =
| äravool =
| vooluhulk = 10,2 m/s
17. rida:
| laius alamjooksul = kuni 75 meetrit}}
'''Võhandu jõgi''' on pikim täielikult [[Eesti]] territooriumil asuv [[jõgi]]. Ta algab [[Saverna]] küla lähistelt ja suubub [[Võõpsu]] lähedal [[Lämmijärv]]e. Võhandu jõe pikkus on 162(163) km ja [[jõgikond]] 1420 km². [[Vagula järv]]est ülesvoolu kannab ka nime '''Pühajõgi''' ja alamjooksul '''Voo jõgi'''.
Aastal [[1963]] moodustati [[Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala]], kus muu hulgas asuvad Võhandu jõe [[liivakivipaljand]]id (kohalikus keeles kutsutud ka taevaskodadeks), millest kõrgeim on [[Viira veskimüür]]. 2005. aastal moodustati ka [[Võhandu jõe hoiuala]].
== Kirjeldus ==
[[File:Leevaku hüdroelektrijaam.jpg|thumb|[[Leevaku hüdroelektrijaam]] Võhandu jõel]]
[[Pilt:Võhandu jõgi Nulga küla juures.jpg|pisi|left|Võhandu jõgi [[Nulga]] küla juures.]]
Võhandu jõgi on alamjooksul üle 60 meetri lai ja tema suudmes on delta koos mitmete jõesaartega.
Võhandu jõgi on laevatatav [[Peipsi-Pihkva järv]]elt [[Võõpsu sadam]]ani.
Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on [[Mügra oja]], [[Kokle jõgi]], [[Sillaotsa jõgi]], [[Kärgula oja]], [[Jaska oja]], [[Rõuge jõgi]], [[Koreli oja]], [[Iskna jõgi]], [[Palumõisa oja]], [[Pahtpää jõgi]], [[Mädajõgi]] ja [[Varesmäe oja]].
Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on [[Parisoo peakraav]], [[Karioja]], [[Viluste oja]], [[Toolamaa oja]].
Suurimad paisjärved on Võhandu jõel [[Leevaku paisjärv]] ja [[Räpina paisjärv]].
== Kohapärimus ja rahvausk ==
Pühaks peetud Võhandu jõgi on suulises pärimuses seotud äikesejumala [[Pikne (äiksejumal)|Piksega]]. [[Johann Gutslaff]] esitas oma [[1644]]. aastal [[Tartu]]s ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") [[Erastvere]] talupojalt, [[piksepapp|piksepapilt]] [[Vihtla Jürgen]]ilt kirja pandud [[Pikse palve]], millega kohalik maarahvas palus [[suur ristipäev|suurel ristipäeval]] härga ohverdades äikesejumalalt [[Pikne (äiksejumal)|Pikselt]] lepitust ja leevendust põuale, mis algas pärast seda, kui püha jõe peale [[Osula]] veski ehitati:
[[Pilt:Pikse palve.png|pisi|left|Pikse palve Gutslaffi raamatus.]]
''"Voda Picker! Herja anname palvus katte sarve kahn ninck nelli shörre kahn, kündi perrast, külvi perrast, ölje vast, terra kuld. Toucko mujo musto pilvi suhre soh, körkin kondo, laja lahne pähle. Simmasse ilma, messi hohk meile kündjalle, külvjalle. Pöha picken, häja meye pöldu hüvvä ölje allan, ninck hüvvä päh otzah ninck hüvvä terri sisseh."''<ref>Johann Gutslaff. Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Dorpt 1644, lk 362–363.</ref>
Seotust piksejumalaga kinnitavad ka 1939. ja 1957. aastal [[Räpina kihelkond|Räpina kihelkonnast]] kogutud pärimusteated:
''Vuojõõ veereh, Süvahavva Pusä talo man Tore veski ligi om taavaskua siih suur korgõ kuup. Sääl olõvat elänö jõõ- vai piksejummal. Kooba siih omava olnuva jumala kangapeele ja vokk, midä mõni inemine olõvat nännö. Koobas on kuni 1,5 meetrit kõrge uuristis liivakivi seinäs.'' (RKM II 67, 447/9 (36) < Räpina khk, – S. Karopun (1957).)<ref>[[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 99.</ref>
''Võhandu jõgi oli vanal ajal pühaks jõeks, sest arvati, et müristamisjumal Uku elab Võhandu kaldal. Võuküla ligidal Võhandu kaldal asus hiiemägi. Mäel kasvasid vanad suured tammed, pärnad, kesk küngast asus ohvrikivi. Rahvas austas hiiemäel jumalaid ja ohverdas ohvrikivil. Võhandu hiiemäel peeti pidustusi Uku auks, toodi palve- ja tänuohvreid. Ohvriks toodi osa viljast ja Ukule pidi alati toodama seapea. Kui seapea oli olnud väike, siis ei julgetud ligidale minna, vaid visati kaugelt ja üteldi: "Ole rahul, jumalakene, tuleval aastal toon suurema." Vanal ajal olevat räägitud, et hiiemäel asuv ohvrikivi läheb iga kümne aasta järel kolm päeva enne suvist pööripäeva keskööl Võhandu jõkke loputama, sest inimesed suitsutavad ta mustaks. Rahvas uskus, et ohvrikivi alla on peidetud varandust. Kuid räägiti, et selle kättesaamine on raske, sest kui kivi läheb jõkke loputama, siis võis küll varandust minna otsima, aga kivi tulnud hiigla ruttu tagasi ja surmanud varanduseotsija.'' (ERA II 246, 31/5 (4) < Räpina khk, 1939)<ref>[[Mari-Ann Remmel]]. "Püha" mõiste ja kivid meie maastikul. – Raamatus: [[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 22.</ref>
[[Pilt:Räpina järv (Võhandu jõgi).JPG|pisi|Räpina järv Võhandu jõel.]]
[[Pilt:Võhandu maraton 2012.jpg|pisi|[[Võhandu maraton]] 2012.]]
== Võhandu jõgi kirjanduses ==
Võhandu jõgi on [[Aino Kallas]]e jutustuse "Püha jõe kättemaks" keskne tegevuskoht. Lugu räägib sellest, kuidas Sõmerpalu mõisnik laseb veskiehitajal Adam Dörfferil Arnstadti linnast Võhandu jõele veski ehitada ja mis lõppeb sellega, kuidas kohalik rahvas veski hävitab. [[Tõnn Sarv]] on Johann Gutslaffi ja Aino Kalda teostele tuginedes kirjutanud novelli "Müüdi sünd".<ref>Ilmunud ajakirjas [[Looming]] (1987, nr 1), kättesaadav Tõnn Sarve blogis.[https://uudisjutt.blogspot.com/2019/11/muudi-sund.html]</ref>
==Veskid ja veskikohad==
*[[Lauri veski]]
*[[Kassi veski]]
*[[Viira veski]]
*[[Viia veski]]
*[[Leevaku hüdroelektrijaam]]
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
* [[Marju Kõivupuu]]. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak 2011, lk 14–15.
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
[[Kategooria:Eesti jõed]]
| |||