Korteriomand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Korteriomandi joonis.png|alt=Korteriomandi osade joonis|pisi|437x437px|Korteriomandi osade joonis]]
'''Korteriomand''' (ingl ''apartment ownership'', vn ''квартирная собственность'') on eriomand hoone [[reaalosa]] üle, mis on ühendatud eriomandi juurde kuuluva mõttelise osa ehk kinnisasja kaasomandiga.<ref name=":0">Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. – RT I, 13.03.2014, 3, § 1. </ref> Korteriomandi mõiste määratlemise muudab keeruliseks korteriomandi olemuse kohta käivate teooriate paljusus. Määratlemist raskendab asjaolu, et korteriomandi mõiste koosseisus saab eristada erinevaid komponente, nagu näiteks maatükk, korter, hääleõigused või omanike valitsemisvara. Lähtudes aga valitsevast tervikuteooriast, on korteriomand õigus, mis koosneb kolmest osast. Nendeks osadeks on eriomand, kaasomand ja korteriomanike
Eestis reguleerib korteriomandiga seotut [[korteriomandi- ja korteriühistuseadus]] ning reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile teistes seadustes [[kinnisomand]]<nowiki/>i kohta sätestatut.<ref name=":0" />
15. rida:
Erandina on hoone püsimiseks, ohutuse tagamiseks ning korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed kaasomandiks ka siis, kui need on osa kellegi reaalosa piires asuvast eriomandist.<ref name=":2" /> Ainuüksi sellest, et teatud ese asub ruumiliselt korteriomaniku mõjualas, ei saa järeldada, et tegu on korteriomandi reaalosa (viimatise seadusemuudatuse kohaselt eriomandi) esemega.<ref>Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-107-15, p 12. </ref> Näiteks on Riigikohus sedastanud, et kõik ehitise osaks olevad seinad, sealhulgas nii välis- kui siseseinad on korteriomanike kaasomandis.<ref>Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-155-14, p 13. </ref>
== Korteriomanike
Korteriomanditeks jaotatud kinnisomandi omanikud moodustavad [[Eraõiguslik juriidiline isik|eraõigusliku juriidilise isiku]] ehk [[korteriühistu]].<ref name=":0" /> Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanikud, kes ühistu kaudu majandavad ja valitsevad ühist [[Kinnisasi|kinnisasja]].<ref>Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Eelnõu 462 SE II seletuskiri, lk 15. </ref> Näidisloetelu tegevustest, mida saab korteriühistu valitsemisena käsitleda, on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses paragrahvis 35 lõikes 2.<ref>K. K. Kahm. Korteriomandist tulenevate õiguste piirangud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses. Magistritöö. Tartu Ülikool. Tallinn, 2019, lk 18. </ref>
| |||