Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hjart (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Tornide väljak 2014.jpg|pisi|Tallinna linnamüür, [[Tornide väljak]]]]
[[Pilt:Tallinnalinnamyyr.jpg|pisi|Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ningja [[Saunatorn]]]]
[[Pilt:Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav.JPG|pisi|Tallinna linnamüür, [[Müürivahe tänav]] ja [[Munkadetagune torn]], 2011. aasta kevad]]
[[Pilt:Linnamüür Uuel tänaval.JPG|pisi|Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment [[Uus tänav (Tallinn)|Uuel tänaval]], 2011. aasta kevad]]
21. rida:
 
===14. sajand ja Kanne müür===
[[Tallinna all-linn]]a ja [[Toompea]]d ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see on linnamüürina tänasenitänapäevani säilinud on, alustati [[1310]]. aastal [[Tallinna asehaldur]]iks määratud [[Johannes Canne]] (Jens Kanne) juhtimisel.
{{tsitaat|Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.|[[Dmitri Bruns|D. Bruns]] ja [[Rasmus Kangropool|R. Kangropool]]. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24|}}
 
41. rida:
15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu [[sadultorn]]i ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. [[1475]]. aastal ehitati [[Kiek in de Kök]]i torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornidele ehitati varikatused alles [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt [[Bremeni torn]], mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibil ehitatud kaitsetorne Toompeast lõuna pool asuva [[Kiek in de Kök]]i suurtükitorniga.
 
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: [[Nunnatorn]], [[Saunatorn]], [[Kuldjala torn]], [[Nunnadetagune torn]], [[Loewenschede torn]], [[Lippe torn]], [[Köismäe torn]], [[Plate torn]], [[Eppingi torn]], [[Grusbeke-tagune torn]], [[Renteni torn]], [[Wulfardi-tagune torn]], [[Suur Rannavärav]] [[zwinger]]i ja suurtükitorniga, [[Stoltingi torn]], [[Hattorpe-tagune torn]], torn [[Vana vene kirik]]u juures, [[Bremeni torn]], [[Munkadetagune torn]], [[Hellemani torn]], [[Viru värav]] Suure zwingeriga, [[Hinke torn]], [[Kuraditorn]], [[Assauwe torn]], [[Kitsetorn]], [[Kiek in de Kök]], [[Megede torn]], [[Tallitorn]], [[Seegitagune torn]], [[Saunatagune torn]], [[Tallinna ordulinnus]]e eesvärav [[Roosikrantsi torn]]iga – ordulinnus [[Stür den Kerl]]i, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]], [[Pilsticker]]i ja [[Landskrone torn]]iga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja caumbes 13 müüritorni, [[Sadamatorn]]<ref name="DlRMW" />.
 
===16. sajand ja uued kaitserajatised===
48. rida:
[[1561]]. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35&nbsp;km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 [[eesvärav]]atorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese [[ümartorn]]iga. Tallinna linnamüüri kuulunud [[Harju värav]] valmis [[1452]]. aastal, [[Viru värav]] ja Väike Rannavärav ([[1454]]), [[Karja värav]] (1456) ja [[Nunnavärav]] ([[1461]]). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud [[vesiveski]]d, mis olid kasutusel [[19. sajand]]ini.
 
Väravatesüsteemist on kuulsamaid [[Viru tänav]]a alguses säilinud [[Viru värava eesvärav|Viru eesvärava tornid]], mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ningja [[tõstesild]]adega väravhoone.
 
Tallinna linna põhilise kaitseehitise – linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes [[Karja värava eesvärav]]a kaitseks [[Luhrenburgi suurtükitorn]]i ja [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kaitseks [[Paks Margareeta|Uue (suurtüki)torni]] (Paks Margareeta) ([[1529]]) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid Tallinna [[kindluslinn]]a kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised – Rootsi kuningriigi sõjajõudude projekteeritud [[bastion]]ide, [[reduut]]ide ja [[raveliin]]idega kindlustussüssteem, nn [[Tallinna kindluslinn|kindluslinn Tallinn]]<ref name="5WHid" />.
55. rida:
 
===Hilisem aeg===
Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torniga]] kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusse; pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]. 1920. aastail oli linnamüür täis ehitatud, enamusenamik torne oli eravalduses, muuhulgas kasutati neid elamutena<ref name="hn4yg" />.
 
13.–16. sajandil välja kujunenud [[Tallinna all-linn]]a ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid – 2,35&nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85&nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena<ref name="YhCZb" />.
156. rida:
Pilt:Lühikese Jala väravatorn.JPG|[[Lühikese jala värav]]atorn
Pilt:Nunnatorn 2011-02-27.JPG|[[Nunnatorn]], vaade Suur-Kloostri tänava hoovist
Pilt:Sauna- ja Kuldjala torn.jpg|[[Saunatorn|Sauna-]] ja [[Kuldjala torn]]id
Pilt:Tallinn Town Wall Mai 2008 2.jpg|Kuldjala torn, vaade [[Tornide väljak]]ult
Pilt:TallinnCityWalls.jpg|Paremalt:[[Köismäe torn]], [[Plate torn]], [[Eppingi torn]] ja [[Grusbeke-tagune torn]] (vaade [[Tornide väljak]]ult).
Pilt:Linnamüüri tornid, müüri põhjaküljel.JPG|Linnamüüri tornid: Grusbeke-tagune, Eppingi, Plate ja Köismäe tornidtorn, müüri põhjaküljel
Pilt:Grusbeke-tagune torn.JPG|[[Grusbeke-tagune torn]]
Pilt:Renteni torn.jpg|[[Renteni torn]]i jäänused