Tank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
24. rida:
== Iseloomustus ==
[[Pilt:M1 Abrams diagram num.svg|vasakul|pisi|350 px| Lisa seletused 1) ??? 2) ???]]
Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur [[tulejõud]], tugev [[soomuskaitse]], hea [[läbivus]] [[maastik]]ul ja võime läbida pikki vahemaid. Puuduseks on suur [[mass]] ja piiratud [[enesekaitsevõime]] jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. Tank on varustatud vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päeval kui ka öösel erinevates ilmastikutingimustes. Tanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka liikumisel. Sihtimisparandi kiiret sisestamist laskesüsteemi, lähtudes laskekaugusest, masina liikumiskiirusest ja laskemoona iseärasustest lihtsustab [[pardaarvuti]]. Maastikul orienteerumist hõlbustab [[navigatsioonisüsteem]]. Väliseks sidepidamiseks on tankides [[raadiojaam]]ad, [[telefon|pardatelefoniside]] toimib InterComInterComi<ref name="rrjQA" /> põhimõttel. Mitmeid kaasaegseid tanki [[turbiinmootor]]eid<ref name="6ZA19" /> on võimalik käitada nii [[diiselkütusDiislikütus|diislikütuse]]e (diisli) kui ka [[bensiin]]iga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustutussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli [[aktiivsoomus]]ega, mis vähendab [[kumulatiivlaeng]]ute [[plahvatus]]e mõju. Mõnedele tankitüüpidele on võimalik kinnitada lisaseadmeid ([[snorkel]]eid), mille abil saab kandvat ja tasast põhja mööda sõites läbida paari-kolme meetri sügavusi veekogusid.
 
Tank koosneb lahinguosast (torn), mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 3–4-liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105–125 [[millimeeter|mm]] [[kaliiber (sõjandus)|kaliibriga]] vint- või sileraudne [[kahur]] ja 1–2 [[kuulipilduja]]t. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). [[Mootor]] paikneb tavaliselt [[masin]]a tagaosas. Rahuajal on roomikulülid enamasti kaetud kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 40–65 [[tonn]]i, kiirus teel 60–75 [[kilomeeter tunnis|km/h]].
47. rida:
 
[[1916]]. aasta suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki, mis veeti üle mere [[Prantsusmaa]]le. Esmakordselt läksid inglaste tankid Mark I lahingusse Prantsusmaal [[Somme'i lahing]]us. [[15. september|15. septembri]] koidikul hakkasid [[Flers]]i küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis.
49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31, rünnakule läinudaläinud 18 masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega [[küla]] vahel.
 
Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid [[1917]]. aasta [[november|novembris]], kui [[Cambrai' lahing|Cambrai lahingus]]us läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungina, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust.
 
Pärast seda, kui [[Briti]] tankid ilmusid lahinguväljale, hakkas ka Saksa sõjavägi endale tanki looma ning varsti pärast Cambrai' lahingut saadigi valmis tank [[A7V]], mis kaalus 32 tonni. 1917. aasta lõpuks oli [[Saksamaa]] armeel 15 tanki A7V ning mõned brittidelt sõjasaagiks saadud tankid. [[1918]]. aasta [[24. aprill]]il toimus [[Villers-Bretonneux]]' lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu.
 
=== Tankide areng kahe maailmasõja vahel ===
62. rida:
[[Teine maailmasõda]] oli esimene konflikt, kus soomustatud sõidukid olid kriitiliselt tähtsal kohal ning seega arendati tanki ja tankiga seotud taktikaid kiiresti. Kuigi tankidega suudeti lahinguid võita ootamatult kiirelt, näitasid uued [[tankitõrje]] vahendid, et ka tankid ei ole purustamatud.
 
II maailmasõja eelselt toimus tankide arengus revolutsioon. 1939. aasta augustis purustasid Nõukogude väed, kindral [[Georgi Žukov]]i juhtimisel, [[Nomonhan]]is [[Halhõn goli lahing]]us [[Jaapan]]i 6. armee, kasutades tankide ja õhuväe koondjõudu.<ref name="L54MD" /> Taktik [[Heinz Guderian]], kes oli tihedalt seotud esimese iseseisva saksaSaksa tankiväe loomisega, olevat öelnud: "Kus on tankid, seal on rinne" ning see sai tõeks Teises maailmasõjas.<ref name="dUKiZ" /> [[Poola Teises maailmasõjas|Sissetungil Poolasse]] täitsid tankid traditsioonilisemat rolli, olles tihedas koostöös jalaväega, kuid 10. mail 1940 alanud sakslaste sissetungis prantslaste aladele, tegid sakslased ainult soomusväest koosnevaid operatsioone sügavale vaenlase aladele. Hiljem sai selline taktika tuntuks kui [[välksõda]] (''blitzkrieg''). Välksõda sidus soomusjõude [[lennuvägi|õhuväega]] kuna kõigis tankides oli olemas [[raadioside]], mis tagas taktikalise eelise liitlasarmee soomusvägede ees. Prantsuse armee, kelle tankid olid vähemalt sama head võrreldes sakslaste tankidega, kasutas lineaarset kaitsestrateegiat, kus soomustatud sõidukid töötasid vaid toetusena jalaväele.<ref name="Deighton1979" /> Lisaks puudus neil paljudes tankides ja staapides raadioside, mis tõttu oli nende vastuhakk saksa tankidele piiratud.<ref name="o7DEZ" />
 
Välksõja meetodil möödusid sakslaste tankid vaenlaste kaitsepunktidest ning kasutades raadiosidet, andsid teada, et õhuvägi need seejärel hävitaks või jätsid kaitsepunktid jalaväelastele hävitamiseks. Arenes ka motoriseeritud jalavägi, mis lubas mõnel väel tankidega kaasa liikuda. Prantslaste lüüasaamine vaid mõne nädala jooksul šokeeris ülejäänud maailma ning tanki ja tankitõrje arengusse hakati mujal veelgi rohkem panustama.
 
Ka [[Põhja-Aafrika sõjakäik]] oli tähtsaks lahinguväljaks tankidele, kuna kõle tasane pinnas väheste takistustega oli ideaalne soomustatud sõidukitele. Samas tõi see sõjakäik välja ka [[logistika]] tähtsuse (eriti soomustatud vägede puhul), kuna omavahel sõdinud saksaSaksa ja ingliseInglise väed sõitsid tihtipeale oma varudest liialt ette, mistõttu pidevate rünnakute ja vasturünnakute tõttu jäädi viiki. Sellist olukorda ei lahendatud kuni 1942. aastani, mil [[Al-'Alamayni teine lahing|Al-'Alamayni teises lahingus]] häiriti sakslaste varustusliini piisavalt, et suudeti hävitada 95% sakslaste tankidest, mistõttu sakslased olid sunnitud taganema.<ref name="32FIf" />. See oli esimene mitmetest kaotustest, mis lõpuks viisid [[teljeriigid|teljeriikide]] allaandmiseni [[Tuneesia]] sõjakäigus.
 
==Vaata ka==