Friedrich Robert Faehlmann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Palju viguseid Ega mitte õigesti vastused
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 91.129.109.38 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kaarina Rein.
Märgis: Tühistamine
4. rida:
 
== Elulugu ==
Sündis [[Ao mõis]]a eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma [[mõisnik|mõisaomaniku]] von [[Paykull]]i perekonda kasvatada.
Sündis здесь был 7A
 
Õppis [[1810]]–1814 [[Rakvere kreiskool]]is, [[1814]]–1817 [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is ja [[1817]]–[[1827]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. Kuulas ülikoolis ka [[filoloogia]]- ja [[filosoofia]]loenguid ning hakkas huvi tundma [[eesti keel]]e vastu.
.
 
[[doktoriväitekiri|Doktoriväitekirjaga]] [http://hdl.handle.net/10062/3190 Observationes inflammationum occultiorum] ("Vaatlusi varjatumatest põletikest"; 1827), mis käsitleb [[südamepõletik]]uga kaasnevaid [[süda]]me haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed [[kardioloogia]]le.
 
Aastast [[1824]] töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842–1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana [[1843]]–[[1845]] [[farmakoloogia]]- ja [[retseptuur]]ikursust.
Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised [[rõuged|rõugete]] ja [[sarlakid|sarlakite]] kohta).
 
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati [[1838]] [[Õpetatud Eesti Selts]], 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "[[Mein Streit mit Nolcken]]" [[1842]], eesti keeles [[Postimees|Postimehes]] [[1899]]) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
<br />
 
Faehlmann oli üks Eesti [[eepos]]e mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast, ÕES-is [[1839]], eesti keeles [[1915]]) visandas ta eesti [[kohamuistend]]itest lähtudes suure osa "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]].
 
1840–1852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa [[saksa keel|saksakeelset]] kunstmuistendit ("[[Loomine (Faehlmanni muistend)|Loomine]]", "[[Vanemuise laul]]", "[[Koit ja Hämarik]]" jt.; eesti keeles [[1866]], 3. trükk [[1986]]), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "[[Emajõe sünd|Emajõe sünnis]]" ja "[[Keelte keetmine|Keelte keetmises]]") ning [[soome mütoloogia]] ("[[Kalevala]]", [[Kristfrid Ganander]]i "Mythologia Fennica") ja [[antiikmütoloogia]] eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi [[eesti rahvaluule]] vastu ja mõjutasid viljastavalt nii [[eesti kirjandus]]t kui ka kujutavat kunsti.
 
Eesti keele alal uuris Faehlmann [[astmevaheldus]]t, sõnade [[sõnamuutmine|muutmist]] ja [[derivatsioon|tuletamist]] ning tegi mõningaid ettepanekuid [[vana kirjaviis]]i täpsustamiseks.
 
Ta käsitles ka eesti [[prosoodia]]t ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes [[värsimõõt]]udes luuletust ([[Asklepiadese stroof]]is [[ood]] "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, [[eleegiline distihhon|eleegilises distihhonis]] [[epigramm]]id "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud [[1840]], ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud [[1846]]). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "[[Kalendritegija kimbus]]", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised [[rõuged|rõugete]] ja [[sarlakid|sarlakite]] kohta).
 
[[1848]] avaldas ta [[düsenteeria]]uurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845".
 
Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju [[19. sajand]]i II poole eesti kultuurielule. [[1936]]. aastal ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles [[1976]]).
 
Faehlmann on maetud Tartu [[Vana-Jaani kalmistu]]le. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on üürike, aated jäädavad."
 
Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht ([[Ülikooli tänav|Ülikooli]] 21), kus ta elas [[1843]]–[[1847]].
 
Faehlmanni loomingu uusim koondväljaanne on "Teosed" (I–II, [[1999]]–[[2002]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], Tartu).
 
== Mälestuse jäädvustamine ==