resümee puudub
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
|
[[Pilt:Trier Konstantinbasilika BW 2017-06-16 14-07-56.jpg|pisi|Basiilika välisvaade 2014]]
[[Pilt:Trier 084x, Konstantin-Basilika, Kurfürstliches Palais.jpg|pisi|Aula Palatina koos juurdeehitatud lossiga]]
[[Pilt:Trier Konstantinbasilika BW 4 zurechtgezurrt.jpg|pisi|Sisevaade tänapäeval]]
[[Pilt:Trier, Rheinland-Pfalz - Basilika, Altarraum (Zeno Ansichtskarten).jpg|pisi|Sisevaade 1900. aastal. Postkaart]]
'''Aula Palatina''' ehk [[Konstantinuse basiilika]] on [[Trier]]is asuv [[Vana-Rooma|Rooma]] [[basiilika]], mille lasi ehitada 4. sajandi alguses [[Constantinus I]] (306–337)<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
Basiilika ehitati 310. aastal suurema paleekompleksi osana, isegi selle ehituskivide tegijate nimed on teada - Capio ja Adiutex (tegid telliseid ka Köln-Altenburgis asuva Rooma kindluse jaoks). Basiilika juurde kuulusid algselt [[eeskoda]], [[vestibüül]] ja mõned kõrvalruumid. Hoonet köeti [[hüpokaust]]ahjudega, mille avad asusid seintes ja põrandas. Ehitise pikkus on 67 meetrit, laius 26,05 meetrit ja kõrgus 33 meetrit. Selles saalis võttis keiser vastu oma külalisi ja korraldas koosviibimisi. [[Sulpicius Severus]]e kirjutatud Püha Martini elulugu jutustab, et pühak kohtus selles hoones keiser [[Magnus Maximus]]ega 384. aastal<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
Keskajal oli basiilika [[Trieri piiskop]]i residents. Sel ajal oli [[apsiid]] ümber ehitatud mitmeks väikeseks eluruumiks ja müüriharjadele lisatud [[fiaal]]id. 17. sajandil ehitas
Alles 19. sajandil tellis Preisi kuningas [[Frederick William IV]] hoone taastamise selle algses roomalikus väljanägemises. Taastamistöid juhtis arhitekt arhitekt Carl Schnitzler. 1856. aastal hakkas hoonet kasutama [[protestantlik kirik]]<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 1944. aastal põles ehitis liitlaste [[õhurünnak]]us ja selle sisustus hävis<ref>https://www.tracesofwar.com/sights/34953/Basilica-of-Constantine.htm</ref>. Kui basiilika pärast sõda taastati, ei rekonstrueeritud 19. sajandi dekoori, vaid jäeti tellisseinad näha ja nii on see tänapäevani.
| |||