Aula Palatina: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Aula Palatina''' ehk Konstantinuse basiilika on Trierisa[[Trier]]is asuv [[Vana-Rooma|Rooma]] [[basiilika]], mille lasi ehitada 4. sajandi alguses [[Constantinus I]] (306–337)<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
 
Hoone kuulub ühena Trieris asuvateasuvatest Rooma mälestistest [[UNESCO maailmapärandi nimistussenimistu]]sse<ref>https://whc.unesco.org/en/list/367/</ref>.
 
Praegu on basiilika kasutusel kirikuna, kuid selle sisemus on väga sarnane Rooma-aegsele basiilikale. Arvukad aknad, mille küljes on säilinud kunagiste maalingute riismeid, suurendavad avaruse muljet. Katus ja osa seinu pole algsed, kuid need taastati 19. sajandil püüeldes originaalilähedust ja hoolikalt järgides eeskujuks võetud [[San Paolo fuori le Mura]] kirikut Roomas[[Rooma]]s, mis on samuti Constantinuse ehitatud. Avatud on hoonete jäänused, mis ümbritsesid basiilikat - krüptoportikus sissekäigu lähedalkrüptoportikus basiilikast lõunas ja loode pool esimesest ja neljandast sajandist pärit majade alused osalistelt säilinud must-valgete mosaiikidega<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
 
== Ajalugu ==
Basiilika ehitati 310. aastal suurema paleekompleksi osana, isegi selle ehituskivide tegijate nimed on teada - Capio ja Adiutex. kes (tegid telliseid ka Köln-Altenburgis asuva Rooma kindluse jaoks). Basiilika juurde kuulusid algselt [[eeskoda]], [[vestibüül]] ja mõned kõrvalruumid. Hoonet köeti hüpokaustahjudega[[hüpokaust]]ahjudega, mille avad asusid seintes ja põrandas. Ehitise pikkus on 67 meetrit, laius 26,05 meetrit ja kõrgus 33 meetrit. Selles saalis võttis keiser vastu oma külalisi ja korraldas koosviibimisi. [[Sulpicius SeveruseSeverus]]e kirjutatud Püha Martini elulugu jutustab, et pühak kohtus selles hoones keiser [[Magnus MaximusegaMaximus]]ega 384. aastal<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
 
Keskajal oli basiilika [[Trieri piiskopipiiskop]]i residents. Sel ajal oli [[apsiid]] ümber ehitatud mitmeks väikeseks eluruumiks ja müüriharjadele lisatud fiaalid[[fiaal]]id. 17. sajandil ehitas trieri peapiiskop Lothar von Metternich oma palee just Aula Palatina kõrvale ja ühendas suuri ümberkujundusi ette võttes basiilika lossiga<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>.
 
Alles 19. sajandil tellis Preisi kuningas [[Frederick William IV]] hoone taastamise selle algses roomalikus väljanägemises. Taastamistöid juhtis arhitekt arhitekt Carl Schnitzler. 1856. aastal hakkas hoonet kasutama [[protestantlik kirik]]<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 1944. aastal põles ehitis liitlaste õhurünnakus[[õhurünnak]]us ja selle sisustus hävis<ref>https://www.tracesofwar.com/sights/34953/Basilica-of-Constantine.htm</ref>. Kui basiilika pärast sõda taastati, ei rekonstrueeritud 19. sajandi dekoori, vaid jäeti tellisseinad näha ja nii on see tänapäevani.
 
== Viited ==
27 174

muudatust