Normandia dessant: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=november}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt=Normandia dessant
|osa=[[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindeläänerinde]] lahingutegevusest
|pilt=[[Pilt:1944 NormandyLST.jpg|300px]]
|pildiallkiri=USA vägede maabumine Omaha Beachil 6. juunil 1944.
|aeg=6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944
|koht= [[Normandia|Normandia]] rannik
|tulemus= Liitlasvägede võit
|osaline1={{PisiLipp|USA}}<br/>{{PisiLipp|Suurbritannia}}<br/>[[File:Canadian Red Ensign (1921–1957).svg|27px]] [[Kanada]]<br/>{{PisiLipp|Austraalia}}<br/>[[Pilt:Flag of Free France (1940-1944).svg|27px]] [[Vaba Prantsusmaa]]<br/>{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}<br/>{{PisiLipp|Holland}}<br/>{{PisiLipp|Norra}}<br/>{{PisiLipp|Poola}} [[Poola eksiilvalitsus|eksiilvalitsus]]
13. rida ⟶ 14. rida:
|jõud1= 1 000 000 (4. juuliks)
|jõud2= 380 000 (23. juuliks)
|kaotused1='''D-Päevpäev:'''<br>'''USA''': 1465 surnut; 5138 haavatut, kadunut või vangi langenut
|kaotused2='''D-Päevpäev:'''<br>'''Saksamaa''': 4000 kuni 9000 surnut, haavatut või vangi langenut
}}
 
20. rida ⟶ 21. rida:
 
==Eellugu==
Esimese katse Prantsusmaa rannikul maabuda tegid Briti, Kanada ja USA väed juba [[19. august]]il [[1942]]. aastal [[Dieppe]]’i juures ([[Operatsioon Jubilee]]), kuid see löödi tagasi.
 
[[1943]]. aasta novembris ja detsembris toimunud [[Teherani konverents]]il otsustati teise rinde avamine [[Lääne-Euroopa]]s, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessanti ('''D-Day''', '''Teine rinne''', '''Teise rinde avamine''').
33. rida ⟶ 34. rida:
 
==D-päev==
[[File:101st Airborne drop pattern, D-Day, 6 June 1944.JPG|pisi|left|USA [[101. õhudessantdiviis]]i dessanteerumissaladdessanteerumisalad]]
[[File:82nd Airborne drop pattern, D-Day, 6 June 1944.JPG|pisi|USA [[82. õhudessantdiviis]]i dessanteerumissalad]]
[[File:Naval Bombardments on D-Day.png|pisi|left|Briti pommitajate pommirünnak mererannikule]]
42. rida ⟶ 43. rida:
Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel.
 
Kell 3.14 öösel algas Briti raskepommitajate "Lancaster" pommirünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile. Järgnes 329 Ameerika Ühendriikide raskepommitaja [[B-24]] "Liberator" pommirünnak ameeriklaste idapoolsel maabumispaigal, nn ''Omaha Beach''<nowiki>'</nowiki>il paiknevaile sakslaste kaitsepositsioonidele, 360 keskmise pommituslennuki rünnak nn ''[[Utah Beach]]''<nowiki>'</nowiki>ile ja samuti pommirünnakud inglaste maabumisrandadele, mis kandsid koodnimesid ''Gold'', ''Juno'' ja ''Sword''.
 
Operatsioonis osalevad laevad jagunesid kahte suurde ossa, mida eesti keeles võiksime nimetada ehk Ida ja Lääne lahingukoondisteks. Ida lahingukoodis, mida juhatas [[kontradmiral]] [[Philip Vian]], pidi tagama Briti 2. armee maabumise ''Gold''<nowiki>'</nowiki>i, ''Juno'' ja ''Sword''<nowiki>'</nowiki>i rannale. Lääne lahingukoondis, mida juhatas [[viitseadmiral]] [[A. G. Kirk]], pidi aga tagama USA 1. armee maabumise ''Omaha'' ja ''Utah Beach''<nowiki>'</nowiki>ile. Kell 5.30 hakkasid Ida lahingukoondise tuletoetuslaevad rannikut tulistama, kell 5.50 avas tule Lääne lahingukoondis. Otse esimese dessandilaine maalejõudmise eel anti kaldale massiline raketilöök. Nagu varem mainitud, oli kokku viis erinevat maabumislõiku: ''Utah'', ''Omaha'', ''Gold'', ''Juno'', ''Sword'', vaadatuna läänest itta.
64. rida ⟶ 65. rida:
;''Sword'' (maabumise algus 7.30)
 
See brittide vägede lõik oli kõige lühem, et saaks anda tugeva koondlöögi [[Caen]]i suunas ja linn vallutada. Sakslased olid end siin aga hästi kindlustanud ja nagu ''Omaha'' puhul, seisis ka siin ees palju ränka võitlust, et hõivata püsitulepunktid. Keskhommikul teatati, et Saksa tankid koonduvad ja sellele järgneski tankirünnak kell 16.30. Vastaste soomusmasinatega silmitsi jäänud Britid pidid loobuma igasugustest mõtetest Caen samal päeval vallutada. Siiski õnnestus luua sama päeva õhtuks umbes 8 km lai ja sama sügav tugiala.
 
== Dessandi edasine kulg==
[[File:Operations Greenwood and Pomegranate Normandy July 1944 EN.svg|pisi|Rindejoon Normandias 16. juunil 1944]]
Järgmisel päeval, 7. juunil, läks maabujate vastu rünnakule [[Relva-SS]]-i 12. tankidiviis, kuid ka selle 177 tanki ja 28 liikursuurtüki pealetung takerdus. Dessandi kolmandal päeval, 8. juunil, jõudis lahingusse õppetankidiviis "Lehr", kuid dessandi arvukus ja lahingujõud kasvas kiiremini kui selle ründajate oma ja dessanti ei õnnestunud merre pühkida. Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, tõusis maabunute arv 362 547 meheni. Samal päeval ühinesid üksikud tugialad üheks, 80 kilomeetri laiuseks rindeks.
 
18. juunil tõusis Normandias maabunud meeste arv 619 000-ni. 27. juunil vallutasid ameeriklased [[Cherbourg]]i linna [[Cotentini poolsaar]]e põhjaotsal. Sellega langes liitlaste kätte esimene arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi Normandiast üle kogu Prantsusmaa, [[Belgia]] ja [[Holland]]i ning jõudis Saksamaale.
76. rida ⟶ 77. rida:
[[8. mai]]l [[1945]] Saksamaa kapituleerus tingimusteta.
{{commonskat|Maps of the Battle of Normandy}}
 
==Vaata ka==
*[[Operatsioon Overlord]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
83. rida ⟶ 88. rida:
*Olev Remsu, D-päev. Putin La Manche´i ääres. Kogumik Aja Kirju, Petroneprint, 2016
 
==ViitedVälislingid==
{{viited}}
* 10. dets 2016, [https://www.youtube.com/watch?v=a4kmRTZrgMQ& D-Day to Germany: Cameraman Jack Lieb comments on original footage of 1944-45]
 
94. rida ⟶ 98. rida:
[[Kategooria:1944]]
[[Kategooria:Läänerinne (Teine maailmasõda)‎]]
 
 
 
 
 
[[da:D-dag]]