Hävituslennuk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Hävituslennuk''' ehk '''hävitaja''' on [[sõjalennuk]], mis on mõeldud peamiselt teiste lennukite õhus hävitamiseks.
Hävituslennukeid hakati kasutama [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal vaenlase luure- ja ründelennukite hävitamise eesmärgil, et olla ise õhuruumi valitseja. Sõjapidamine oli lennuki tulekuga muutunud ruumiliseks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks (Nõukogude Liidus alles sõja lõpuks) olid hävitajad suures osas metallkonstruktsiooniga [[monoplaan]]id, tiiva sisse või V-mootori silindriridade vahesse paigutatud kahuritega. Teise maailmasõja üheks täiuslikumaks hävituslennukiks peetakse lennukit [[North American P-51 Mustang]]. Teise maailmasõja lõpul lisandusid uut tüüpi hävituslennuki – [[turboreaktiiv]]mootoriga hävitaja – relvastusse reaktiivmürsud ehk õhk-õhk raketid.
Tehnilise arengutaseme järgi jagatakse reaktiivhävituslennukid põlvkondadesse. Jaotuse algataja [[Venemaa]] liigitas [[F-35 Lightning II|F-35 Lightnig II]] "viienda põlvkonna" hävitajaks. Aastaarv pole siin põlvkondade rangeks eralduspiiriks. Kaasaegsetel reaktiivhävitajatel on reeglina üks või kaks [[turboventilaator]]mootorit, relvastuses peamiselt reaktiivmürsud, mitu automaatkahurit (tavaliselt 20–30
[[Pilt:North American P-51 Mustang.jpg|
==Reaktiivmootoriga hävitajad==
11. rida:
Esimene põlvkonna lennukitel olid ühekontuursed turboreaktiivmootorid, mis andsid oluliselt suurema kiiruse võrreldes kolbmootoritega. Paljud varajased reaktiivhävituslennukid meenutasid oma kolbmootoriga eellasi mitmel viisil, olid sirge tiivaga, radar ei olnud veel tavaks saanud jne.
Esimesed reaktiivlennukid töötati välja Teise maailmasõja ajal ning kasutusele võeti need sõja viimastel aastatel. [[Messerschmitt Me-262|Me 262]] oli esimene sarjana ehitatud reaktiivlennuk. Me-262 oli kolbmootoriga lennukist oluliselt kiirem, oskaja piloodi käes oli see lennuk praktiliselt ületamatu. See lennuk näitas ka, et kolbmootoriga lennukite ajastu on läbi. Suurbritannia esimene reaktiivlennuk oli [[Gloster Meteor]].
====Märkimisväärseid lennukeid====
21. rida:
**[[Horten Ho 229]] – tuntud ka kui '''Horten Ho IX''' või '''Gotha Go 229''', turboreaktiivmootoritega [[vaidtiib]]
*Prantsusmaa: [[Dassault Ouragan]], [[Dassault Mystère IV]]
*Nõukogude Liit:[[Mikojan-Gurevitš MiG-15|
*Rootsi: [[Saab J 29 Tunnan]]
*Suurbritannia: [[de Havilland Vampire]], [[Hawker Hunter]],[[Gloster Javelin]],[[Gloster Meteor]]
46. rida:
*Ameerika Ühendriigid: [[General Dynamic F-111|General Dynamics F-111 Aardvark]], McDonnell Douglas [[F-4 Phantom II]], [[Northrop F-5]]
*Hiina: [[Shenyang J-8]]
*Nõukogude Liit: [[MiG-21|MiG-21MF/bis Fishbed]], [[MiG-23|MiG-23 Flogger]], [[MiG-25|MiG-25 Foxbat]], [[Su-15|Su-15 Flagon]], [[Su-17|Su-17 Fitter]]
*Prantsusmaa: [[Dassault Mirage F.1]], [[Dassault Super Étendard]], [[Dassault Mirage III]]
*Suurbritannia: [[Hawker Siddeley Harrier]]
===Neljas põlvkond (1970–1990)===
Hävituslennukite üha kasvavast hinnast tingituna suurenes sellel perioodil mitmeotstarbeliste hävitajate kasutuselevõtt, sellel aitas kaasa ka [[F-4 Phantom II|F-4]] edu ning isegi eriotstarbelised lennukid said mitmeotstarbelisuse võimekuse. Hävitajad [[
Erinevalt eelmise põlvkonna püüdurhävitajatest sobib enamik kaasaegseid hävitajaid hästi lähivõitluseks. ''Fly-by-wire''-juhtimine ja stabiilsus on tavaline kaasaegsele hävituslennukile. Järgnevalt loetletud lennukid on "neljandast põlvkonnast".
[[Pilt:F-14 Tomcat VF-31 2006.jpg|
[[Pilt:F-16Cs Vermont ANG in flight 2007.jpg|
====Märkimisväärseid lennukeid====
*Ameerika Ühendriigid: Grumman [[F-14 Tomcat]], McDonnell Douglas [[F-15 Eagle]], General Dynamics [[F-16 Fighting Falcon]], McDonnell Douglas [[F/A-18 Hornet]]
*Hiina: [[Shenyang J-8II]]
*Iisrael: [[IAI Kfir]]
*Nõukogude Liit / Venemaa: [[MiG-29|MiG-29 Fulcrum]], [[MiG-31|MiG-31 Foxhound]], [[Su-27|Su-27 Flanker]]
*Prantsusmaa: [[Dassault Mirage 2000]]
*Rootsi: [[JA 37 Viggen|Saab JA 37 Viggen]]
*Suurbritannia/Saksamaa/Itaalia: [[Panavia Tornado]]
85. rida ⟶ 75. rida:
See poolpõlvkond kirjeldab praegu kasutusel olevaid hävitajaid. Selle põlvkonna märksõnad on: seisak [[aerodünaamika]]s (võrreldes kolmanda põlvkonnaga), väga suur areng [[avioonika]]s ja ka natuke ''[[stealth]]''-kujulisus, mille teevad võimalikuks superarvutid. Parimaid näiteid sellest põlvkonnast on [[F/A-18E/F Super Hornet]] – lennuk, mis põhineb 1970. aastate Horneti konstruktsioonil. Põhilised aerodünaamilised tunnusjooned on jäänud samaks. Uuendatud on avioonika, kabiinikuppel, [[radar]] ja mootorid. Kasutatud on rohkesti [[komposiitmaterjal]]e, et vähendada kaalu. Radarjälje vähendamiseks on veidi muudetud lennuki kuju. Lahingus on selle põlvkonna hävitajatest kasutusel olnud ainult [[F/A-18E/F Super Hornet|Super Hornet]] ja [[Dassault Rafale|Rafale]].
[[Pilt:RIAT2004-F18F.jpg|
[[Pilt:SU-30MKI_India.jpg|
====Märkimisväärseid lennukeid====
*Ameerika Ühendriigid: McDonnell Douglas/Boeing [[
*Hiina: [[Chengdu J-10]], [[Shenyang J-11]]
*Prantsusmaa: [[Dassault Rafale]]
*Rahvusvaheline
**[[Eurofighter Typhoon]] (Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Hispaania)
**[[JF-17 Thunder]] või [[FC-1 Fierce Dragon]] (Hiina ja Pakistan)
**[[Su-30|Su-30 MKI Flanker]] (India ja Venemaa)
*Rootsi: [[Saab 39 Gripen|Saab JAS 39 Gripen]]
*Venemaa: [[MiG-35|Mikojan MiG-35 Fulcrum]], [[Su-30|Su-30/33/35/37 Flanker]], [[Su-32|Su-32/34 Fullback]]
| |||