Balfouri mänd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Kaasliigid: pisitoimetamine
P pisitoimetamine
30. rida:
Balfouri mänd on väga pikaealine ja aeglasekasvuline. Vanim leitud puu on 3400-aastane lõunapoolse alamliigi ''austrina'' esindaja. Põhjapoolse alamliigi ''balfouriana'' vanimad leitud puud on ligi 1600-aastased.<ref name=fed2/>
 
Puu kasvab tavaliselt 6–15 &nbsp;m, harva kuni 22 &nbsp;m kõrguseks. Suurima leitud puu kõrgus on 23 &nbsp;m ning [[tüvi|tüve]] läbimõõt 2,55 &nbsp;m.<ref name=fed2/>
 
[[Võra]] on koonilise kuni ebakorrapärase kujuga<ref name=conifers/>. Tüvi on sirge või kaldu, [[korp]] on üsna paks (5–8&nbsp;cm), hall kuni punakas või pruunikas, rõmeline<ref name=conifers/>. [[Oks]]ad on kõverad ja võivad olla suunatud nii alla kui üles.
44. rida:
Balfouri männil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad üksteisest umbes 480&nbsp;km kaugusel.
*''Pinus balfouriana austrina'' – lõunapoolse alamliigi levila asub [[California]]s [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] mäestikus.
*''Pinus balfouriana balfouriana'' – põhjapoolse alamliigi levila paikneb California põhjaosas [[Klamath]]i mägedes<ref name=catalogue/>. Üks eraldiseisev [[asurkond]] kasvab [[Oregon]]i lõunaosas vahetult California piirist põhja pool<ref>R.M. Lanner."''The Bristlecone Book''". Mountain Press [[2007]], lk. 14. ISBN 978-0878425389 (inglise keeles)</ref>.
Alamliikide erinevused:<ref name=world/>
{| border=3
58. rida:
== Kasvukohad ja -tingimused ==
[[Pilt:Pinus balfouriana cwsteeds.jpg|pisi|vasakul|Balfouri männid Sierra Nevada nõlvadel]]
Lõunapoolse alamliigi ''austrina'' levila paikneb Sierra Nevada kuivematel idanõlvadel 2700–3000 &nbsp;m kõrgusel üle merepinna. [[Kliima]] on seal talvel külm ning suvel kuiv ja soe. Keskmine sademete hulk aastas on 500–750&nbsp;mm. Kasvukohad paiknevad kuni 55% kaldega mäenõlvadel. Sellistel kõrgustel on sagedased kahjustused, mida põhjustavad jää ja liivatormid. Enamasti kasvab ta põhjasuunalistel nõlvadel sõmeratel [[muld]]adel, mille [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiks]] on [[graniit]].<ref name=fed2/>
 
Põhjapoolse alamliigi ''balfouriana'' levila asub Klamathi mägede nõlvadel 2100–2500 &nbsp;m üle merepinna. Kliimat mõjutab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lähedus, keskmine sademete hulk aastas on 1250–1750&nbsp;mm. Kuna Klamathi mägedes pole palju kõrgemaid mäetippe, siis on levila tippude vahel hajutatud. Kasvupinnaste lähtekivimiteks on [[gabro]], [[granodioriit]], [[kildad]], [[lubjakivi]] ja kõige levinum on [[Serpentiin (mineraal)|serpentiin]]. Serpentiinist tekkinud muldadel moodustab Balfouri mänd peaaegu [[puhaspuistu]]id, kuna teised puuliigid taluvad neid muldasid vähem (välja arvatud [[Jeffrey mänd]]). Serpentiinmuldadel kasvab ta enamikul mäenõlvadel, [[org]]ude põhjas ja [[järv]]ede madalikel. Teistel mullatüüpidel esineb Balfouri mänd üksikute mõnesajaliste puurühmadena mäetippudel või järskudel lääne- ja lõunanõlvadel, mille kalle on 15–32%.<ref name=fed2/>
 
Balfouri mänd talub külma −23...–29&nbsp;°C.<ref name=hardiness/>