Erinevus lehekülje "Londoni Kuninglik Selts" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
(→‎Kirjastustegevus: Muutsin natuke sõnastust.)
P (pisitoimetamine)
[[1660]]. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas [[Charles II]]. Seltsi asutajaliikmete seas olid [[John Wilkins]], [[Jonathan Goddard]], [[Robert Hooke]], [[Christopher Wren]], [[William Petty]], [[Robert Boyle]] jt teadlased ja filosoofid.
 
Algselt oli selts nn [[Nähtamatu kolledž]]i laiendus, mis loodi uuringute tegemiseks ja arutelude pidamiseks. Tänapäeval on kuninglik selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia [[teaduste akadeemia]]na, annab välja umbes 700 [[uurimisstipendium|uurimisstipendiumi]]i ja rahastab alustavaid [[teadusfirma]]sid. Samuti nõustab kuninglik selts teadusküsimustes [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]]i ja [[Euroopa Komisjon]]i.
 
Seltsi juhib seltsi põhikirja kohaselt 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on seltsi president. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast seltsi liikmed. Praegu on seltsil ligikaudu 1600 liiget (koos välisliikmetega) ning igal aastal valitakse umbes 700 kandidaadi hulgast kuni 62 uut liiget, sealhulgas kuni 10 välisliiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed ja auliikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (''Fellow of the Royal Society''), välisliikmed aga tiitlit ForMemRS (''Foreign Member of the Royal Society''). Kuningliku seltsi praegune president on Nobeli keemiaauhinna võitnud Venkatraman Ramakrishnan, kes astus ametisse 1. detsembril 2015.
 
== Ajalugu ==
Kuninglik selts sai alguse nn nähtamatust kolledžist või kolleegiumist (''invisible college''), mille raames [[natuurfilosoofia|natuurfilosoofid]] (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) [[1640. aastad|1640. aastate]] Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest [[Vaatlus|vaatlus]]te ja [[Eksperiment|eksperiment]]ide abil; tänapäeval nimetatakse seda [[teadus]]eks.<ref name="history" />
 
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, Sir [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" />
 
==Teised kuninglikud seltsid==
Peale Londoni on analoogseid kuninglikke seltse hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="history">[http://royalsociety.org/about-us/history/?from=welcome "History"], The Royal Society (vaadatud 25.06.2011)</ref>
<ref name="fOtUI">[[Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina]] (''Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina'') peab ennast vanimaks õpetatud seltsiks, kuna selle eelkäijaks peetakse [[1652]]. aastal rajatud ühingut [[Academia Naturae Curiosorum]]. Samas kinnitati Kuningliku Seltsi põhikiri 1660. aastal, Leopoldina põhikiri aga alles [[1687]].</ref>
<ref name="history">[http://royalsociety.org/about-us/history/?from=welcome "History"], The Royal Society (vaadatud 25.06.2011)</ref>
<ref name="CotcX">{{cite web|url=http://royalsocietypublishing.org|title=Royal Society Publishing|publisher=Royal Society Publishing|accessdate=27. detsember 2009}}</ref>
<ref name="d2cpr">{{cite web|url=http://rsta.royalsocietypublishing.org/site/misc/about.xhtml#question4|title=Philosophical Transactions A&nbsp;– About the journal|publisher=The Royal Society|accessdate=11. detsember 2009}}</ref>
75 879

muudatust