Redaktsioon: 30. juuli 2019, kell 08:52 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 057 muudatust P →‎top: link par (+ masintoim) Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2019, kell 01:54 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 559 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: Bradley sündis 1893. aastal [[Missouri]]s [[Randolphi maakond (Missouri)\|Randolphi maakonnas]]. 1911. aastal astus ta [[West Point]]i [[Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemia\|sõjaväeakadeemia]]sse (U.S. Military Academy, West Point) ja lõpetas 1915. aastal samas lennus [[Dwight D. Eisenhower]]iga. Esimese maailmasõja ajal valvas ta [[Montana]]s vasekaevandusi. Sõja järel töötas ta West Pointis õppejõuna, teenis veel mitmel ametikohal ning asus viimaks tööle [[Ameerika Ühendriikide sõjaministeerium]]is kindral [[George Marshall]]i alluvuses. Pärast Ameerika Ühendriikide astumist Teise maailmasõtta vastutas Bradley [[82. jalaväediviis]]i ümberformeerimise eest Ameerika Ühendriikide relvajõudude esimeseks õhudessantväe diviisiks. Bradley sai esimesed ülesanded väejuhina eesliinil [[Operatsioon "Tõrvik"\|operatsiooni "Tõrvik"]] raames [[Põhja-Aafrika kampaania\|Põhja-Aafrikas]] kindral [[George S. Patton]]i alluvuses. Pärast Pattoni teisele rindele suunamist võttis Bradley üle [[II korpus]]e juhtimise [[Tuneesia kampaania\|Tuneesia lahingute]]s ja juhtis hiljem ka [[Liitlasvägede sissetung Sitsiiliasse\|liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse]]. [[Normandia dessant\|Normandia dessandi]] ajal juhtis ta [[1. armee (Ameerika Ühendriigid)\|1. armeed]]. Pärast laiemat läbimurret Normandias asus Bradley juhtima [[12. armeegrupp]]i, kuhu kuulus 43 diviisi ühtekokku 1,3 miljoni sõduriga – see on suurim ühe väejuhi poolt juhitud USA väekontingent ajaloos. Pärast Teise maailmasõja lõppu juhtis Bradley [[Veteranide administratsioon]]i. 1948. aastal sai temast [[Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem]] ja 1949. aastal [[Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees\|staabiülemate ühendkomitee esimees]]. 1950. aastal anti talle [[armeekindral]]i auaste ja sama aasta aprillis sai temast esimene [[NATO sõjaväelise komitee esimees]]. Bradley lahkus tegevteenistusest 1953. aastal. Ta pidas kuni oma surmani 1981. aastal erinevaid ametikohti avalikus ja erasektoris.

Omar Bradley: erinevus redaktsioonide vahel