Saxo Grammaticus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Saxo Grammaticus''' (cau 1150 – cau 1220), tuntud ka nimega '''Saxo cognomine Longus''', oli [[Taani]] ajaloolane ja kirjanik. Arvatakse, et ta oli kas ilmalik kirjutaja või Taani kuninga [[Valdemar I (Taani)|Valdemar I]] tähtsaima nõuandja [[Lund]]i peapiiskopi [[Absalon]]i sekretär. Ta on esimese täieliku Taani ajaloo autor.

Nii ilmaliku kui religioosse taustaga Saxo kohta käivad argumendid tõendaksid, et ta oli saanud hea hariduse: vaimulikuna oleks ta õppinud [[ladina keel]]t ning tähtsate meeste pojad saadeti tihti [[Pariis]]i.<ref>Davidson p. 9-11</ref> Saxo pärineb sõdalaste perekonnast ning ka ta ise kirjutab, et on pühendunud sõduriks olemisele. Veel on ta enda kohta kirjutanud, et ta järgib "päriliku teenistuse muistset õigust" ning et tema isa ja vanaisa "olid tunnustatud alalised Teie kuulsusrikka isanda (Valdemar I) sõjalaagris viibijad".<ref>Fisher v.1 p. 6</ref> Saxo haridus ning võimekus lisavad tuge arvamusele, et ta sai oma hariduse väljaspool Taanit. Mõned pakuvad välja, et tiitel Grammaticus ei viita mitte tema haridusele vaid pigem tema peenele ladina stiilile.<ref>Davidson p. 1</ref> Tema enda kirjutistest teame, et ta oli peapiiskop Absaloni, kes omakorda oli kuningas Valdemar I üks olulisemaid nõuandjaid, teenistuses ja eestkoste all. Oma testamendis andestab Absalon oma kirjutajale Saxole tema väikese kahe ja poole hõbemarga suuruse võla ja käsib tal kaks laenatud raamatut tagastada [[Sorø]] kloostrisse.<ref name="Davidson p. 10">Davidson p. 10</ref> Saxo Grammaticuse pärandiks on kuueteistkümnest raamatust koosnev taanlaste kangelaslikust ajaloost rääkiv teos ''"Gesta Danorum''".

==''"Gesta Danorum''"==

Teose eessõnas kirjutab Saxo, et tema patroon Absalon julgustas teda taanlaste kuulsusrikast ajalugu kirja panema. Arvatakse, et Saxo alustas ajaloo kirja panemist umbes aastal 1185 – pealepärast seda, kui Sven Aggesen oli oma loo kirja pannud.<ref name="Jones p. 44">Jones p. 44</ref> ''"Gesta Danorumi''" eesmärk oli Saxo kirjapanekute järgi "meie isamaa ülistamine" ning seda viib ta ellu [[Vergilius]]e eepilise poeemi "[[Aeneis]]" eeskujul.<ref>Fisher v.1 p. 2-4</ref> On ka võimalik, et Saxo võlgnes palju nii [[Platon]]ile, [[Cicero]]le kui ka temast vaid mõni põlvkond vanemale [[Monmouthi Geoffrey]]'le.<ref>Davidson p. 6-9</ref> Saxo pani oma taanlaste ajaloo kirja küsitava ajaloolise väärtusega allikate põhjal. Ta sai andmeid [[Islandlased|islandlaste]] kirjutamata lugudest, muistsetest köidetest, kividesse raiutust ning oma patrooni Absaloni teadetest perioodi kohta, milles peapiiskop oli ise osaline olnud. Saxo töö ei olnud rangelt ajalooline või ka lihtne vanade lugude jäädvustamine, vaid pigem "Saxo enda mõtete ja aegade vili"<ref>Friis-Jensen p. 198</ref>, kus ta kombineerib Taani sangarliku ajajärgu ajalugu ning mütoloogiat ja töötab selle ümber enda jutustuseks, mis selgitab taanlaste minevikku.<ref>Westergaard p. 168</ref>

Lundi kanoonik Christiern Pedersen ning trükikunsti teerajaja [[Jodocus Badius Ascendius]] andsid [[16. sajand]]il Saxo töö välja ka trükituna. See oli esimene oluline samm ''"Gesta Danorumi''" ajaloolise tähtsuse kindlustamiseks, kuna just sellest hetkestajast hakkas teos akadeemilises ringkonnas levima.<ref name="Davidson p. 3">Davidson p. 3</ref>''"Gesta Danorumi''" esimesed üheksa raamatut inglise keelde tõlkinud [[Oliver Elton]] on väitnud, et Saxo oli esimene Taani kirjanik. Saxo oskusi latinistina on ülistanud ka [[Erasmus Rotterdamist]].<ref name="Davidson p. 3"/> On tehtud ka mitu katset mõista tema ladina keele stiili ning asetada see ajaloolistesse raamidesse, et saada aimu sellest, kus ta oma hariduse saada võis. Mõnede arvates on tema ladina keelel rohkem sarnasusi juriidilise õpetusega, mitte kirikliku õpetusega<ref name="Davidson p. 10"/> ning arvatakse, et tema luules on leidub jälgi [[parallelism]]ist.<ref>Amory p. 702</ref> Tänapäeva taanlased näevad temas ka esimest rahvuslikku ajaloolast.<ref>Davidson p. 2</ref> Tema tööd võtsid vaimustunult vastu ka [[Renessanss|renessansiaegsed]] õpetlased, kellele pakkusid huvi kristluse-eelne ajalugu ja legendid.

On leitud, et Saxo ajalookirjeldus erineb suuresti teiste tema kaasaegsete autorite omast. Eriti suured on erinevused tema kirjelduste ja [[Norralased|norralaste]] ning [[Islandlased|islandlaste]] jutustuste vahel, kuid leidub ka erinevusi Saxo ning tema kaasaegse ajaloolase Sven Aggeseni töödes. Selle põhjuseks peetakse fakti, et Saxo jutte omaltpoolt täiendas. Saxo lugu isikust nimega ''Thyri'' on palju fantaasiarikkam ja ülepaisutatum kui Sveni lugu ning selle stiliseerimise ja faktide täiendamise pärast on Saxo ajalookäsitlust tihti ka kritiseeritud.<ref>Sawyer p. 14-16</ref> Kuigi teose olulisemaks väärtuseks peetakse Hamleti (Almeth) esmamainimist, on tööl ka väärtus Knud IV pühaks kuulutamise kirjeldamises ning võrreldes Snorri poolt kirja panduga ka kristluse-eelse [[Skandinaavia]] paremas mõistmises.

==BibliograafiaKirjandus==