Saksa keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

== Ajalugu ==

[[1862]]. aastal sai [[Preisi]] valitsusjuhiks [[Otto von Bismarck]]. Kuningas [[Wilhelm I]] toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaasaksa alade ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos [[Austria]]ga purustati [[1864]]. aastal [[Taani]] janing võideti tagasi [[Schleswig-Holstein]] ja [[Lauenburg]]. [[1866]]. aastal provotseeris Otto von Bismarck [[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõja]], kus [[Austria]] sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja-[[Itaalia]]s ja Saksasaksa aladel. Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.

Austria-Preisi sõja ajal kaotati [[Viini kongress]]il loodud [[Saksa Liit]]. Selle asemel moodustati [[Põhja-Saksa Liit]]. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimakskõrgeim võimuorganiksvõimuorgan oli Riigipäev. RiigijuhiksRiigijuht oli [[Preisi kuningas]] ja liidukantsleriksliidukantsler ehk valitsusjuhiksvalitsusjuht Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada [[Prantsusmaa]]. [[1870]]. aastal algas [[Preisi-Prantsuse sõda]], mille prantslased kaotasid. Saksa Keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, [[1871]]. aasta algul [[Prantsusmaa]]l [[Versailles' loss]]is.

Paljud sakslased ei toetanud Elsass-LotringiElsassi (Alsace-Lorraine)ja Lotringi anneksiooni – isegi kantsler von Bismarck kartis, et see võib Prantsusmaal tekitada püsivad Saksamaa-vastased meeleolud, ning. mõnedMõned Saksa töösturid ei soovinud Elsassi töösturitest endale konkurente – näiteks Mülhauseni (Mulhouse)[[Mülhausen]]i kangatootjad. Keiser Wilhelm I toimis aga kindral von Moltke ja teiste Preisi kindralite soovituse järgi, kes arvasid, et strateegilistes ja etnograafilistes huvides tuleks Prantsusmaa piiri viia lääne poole.

Saksa keisriks sai [[Wilhelm I]], kes oli ka Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle poole kogu maa territooriumist. Keisririigi koosseisu kuulusid neli kuningriiki, kuus suurhertsogiriiki, viis hertsogiriiki, seitse vürstiriiki, kolm vabariiki ja Elsass-Lotringi riigimaa.

== Keisririigi tegevus ==

Septembris [[1872]] toimus [[Berliin]]is kolme riigi – [[Tsaari-Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Austria-Ungari ]] ja Saksa KeisririigiSaksamaa – keisrite esimene kohtumine. Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi,Peterburgi ning [[Aleksander II]] vastuvõtul [[Viin]]is [[1873]] jõuti niikaugele, et sõlmiti nn [[Kolmekeisriliit]]. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. [[1887]] said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. [[Edasikindlustamisleping]], millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui [[Venemaa]] peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa [[Prantsusmaa]]d.

[[1889]]. aastal tegi Bismarck Briti peaministrile [[Robert Gascoyne-Cecil|Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle]] ettepaneku sõlmida ametlik, (kuigi salajane,) liiduleping Prantsusmaa vastu.

== Saksa keisririigi osariigid ==