Jõulud eesti rahvakalendris: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida:
{{Vaata| Jõulutoidud}}
 
DIE STFU MOTHERFUCKERS BITCHES FUCK YOU FUCK FUCK FUUUUUUCK mitte minu süü :D
Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema [[õlu]], [[sealiha]] (poolik seapea), [[jõululeib]] ja [[jõuluvorst]]id. Tavalised jõulutoidud olid veel [[pähklid]], [[kapsad]], keedetud [[uba|oad]], [[herned]], [[naerid]], [[kala (toit)|kala]] ja [[või]] ka kollane kringel (magusapoolne [[palmiksai]] [[safran]]iga). Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl (morss).
 
Usuti, et [[jõululeib]] (e jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal [[viljasalv]]e, ning jagati [[karjalaskepäev]]al loomadele ja inimestele.
 
Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.
 
Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.
 
===Jõulusandid ja jõuluvana===