Ameerika Ühendriikide majandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
606. rida:
 
=== Katvus ===
[[Fail:OECD life expectacy and health spending per capita 2013 v1.png|pisi|322x322px|Diagramm, mis näitab oodatavat eluiga sünnihetkel ja tervishoiukulutusi elaniku kohta OECD riikides 2013. aasta seisuga. USA on välismaa, kus kulutused on palju suuremad, kuid keskmine eluiga on palju väiksem.]]
Ameerika süsteem on segu avaliku ja erasektori kindlustusest. Valitsus pakub kindlustuskaitset umbes 53 miljonile eakale [[Medicare]]'i kaudu, 62 miljonile madalama sissetulekuga inimesele [[Medicaid]]<nowiki/>i kaudu ja 15 miljonile sõjaväe veteranile veteranide administratsiooni kaudu. Ligikaudu 178 miljonit ettevõttes töötavat töötajat saavad subsideeritud tervisekindlustuse oma tööandja kaudu, samal ajal kui 52 miljonit muud isikut ostavad kindlustuse, kas taskukohase hoolduse seaduse raames välja töötatud subsideeritud turupõhjavahetuse kaudu või otse kindlustusandjatelt. Erasektor osutab tervishoiuteenuseid, välja arvatud veteranide administratsioon, kus arste võtab tööle valitsus.<ref name="fBOik" />
 
630. rida ⟶ 631. rida:
 
== Majandussektorite koosseis ==
[[Fail:Wheat harvest.jpg|pisi|287x287px|Nisupõld [[Idaho|Idahos]]]]
USA on maailmas suuruselt teine tootja, mille 2013. aasta tööstustoodang oli 2,4 triljonit USA dollarit. Selle toodang on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa, India ja Brasiilia omad kokku.<ref name="MMJUA" /> Selle peamised tööstused hõlmavad naftat, terast, autosid, ehitusmasinaid, kosmosetööstust, põllutöömasinaid, telekommunikatsiooni, kemikaale, elektroonikat, toiduainete töötlemist, tarbekaupu, saematerjali ja kaevandamist.
 
USA juhib maailma lennukite tootmises, mis moodustab suure osa USA tööstustoodangust.<ref name="UYL7l" /> Ameerika ettevõtted, nagu [[Boeing]], [[Cessna]], [[Lockheed Martin]] ja [[General Dynamics]], toodavad enamiku maailma tsiviil- ja sõjalennukitest Ameerika Ühendriikide tehastes.
[[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|288x288px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani.]]
 
USA majanduse töötlevas tööstuses on viimase mitme aasta jooksul märkimisväärselt kadunud töökohti.<ref name="ZriR0" /><ref name="DrTcJ" /> 2004. aasta jaanuaris oli selliste töökohtade arv 14,3 miljonit, mis on vähenenud 3,0 miljoni töökoha võrra ehk 17,5 protsenti võrreldes alates 2000. aasta juulisst ja umbes 5,2 miljonit alates ajaloolisest tipptasemest 1979. aastal. Töötlemine töötlevas tööstuses oli madalaim alates 1950. aasta juulist.<ref name="Ida63" /> Terasetööliste arv vähenes 500 000-lt 1980. aastal 224 000-ni 2000. aastal.<ref name="dIogO" />
 
645. rida ⟶ 647. rida:
 
==== Maanteed ====
[[Fail:Map of current Interstates.svg|pisi|310x310px295x295px|Osariikidevahelise maanteesüsteemi pikkus ulatub 75 480 km-ni.]]
USA majandus sõltub inimeste ja kaupade liikumisel maanteetranspordist. Isiklikus transpordis domineerivad autod, mis töötavad 6,4 miljoni kilomeetri pikkuste avalike teede võrgustikus<ref name="8KN4G" />, sealhulgas üks maailma pikemaid maantee süsteeme, mille pikkus on 91 700 km.<ref name="tdRsY" /> Maailma suuruselt teisel autoturul Ameerika Ühendriikides<ref name="AyX9b" /> on sõidukite omamine ühe inimese kohta kõrgeim – 765 sõidukit 1000 ameeriklase kohta.<ref name="UlP09" /> Ligikaudu 40% isiklikest sõidukitest on kaubikud, maasturid või kergveokid.<ref name="R1Nkp" />
 
==== Raudtee ====
[[Fail:Houston Industrial panorama and Port of Houston, Texas LCCN2011630961.tif|pisi|310x310px298x298px|Houstoni sadam, mis on USA üks suuremaid sadamaid.]]
Massiline transiit moodustab 9% kogu USA tööreisidest.<ref name="CkJCn" /><ref name="E9IIR" /> Kaupade vedu raudteel on ulatuslik, ehkki suhteliselt väike reisijate arv (umbes 31 miljonit aastas) kasutab reisimiseks linnalähiliinide raudteed, osaliselt madala rahvaarvu tiheduse tõttu kogu rahvas.<ref name="vMrtz" /><ref name="Tf7M0" /> Riikliku linnadevahelise reisijate raudteevõrgustiku [[Amtrak|Amtrakiga]] sõitmine kasvas aga aastatel 2000–2010 peaaegu 37%.<ref name="7zb69" /> Samuti on viimastel aastatel kiirenenud kergliiklusteede areng. [[California]] osariik ehitab praegu riigi esimest [[Kiirraudteesüsteem|kiirraudteesüsteemi]].
 
656. rida ⟶ 658. rida:
 
=== Energeetika ===
[[Fail:Countries by Natural Gas Proven Reserves (2014).svg|pisi|301x301px|Riigid maagaasi tõendatud varude järgi (2014). USA on maailma suuruselt neljas maagaasivarude poolest.]]
USA on kogu tarbimisel suuruselt teine [[Energia tarbimine|energiatarbija]] maailmas.<ref name="ahaOm" /> USA on Kanada ja paljude teiste riikide järel energiatarbimises elaniku kohta seitsmendal kohal.<ref name="Na4q3" /> Suurem osa sellest energiast saadakse fossiilkütustest: 2005. aastal tuli hinnanguliselt 40% riigi energiast naftast, 23% [[Kivisüsi|kivisöest]] ja 23% [[Maagaas|maagaasist]]. [[Tuumaenergia|Tuumaenergiaga]] varustati 8,4% ja [[Taastuvenergia|taastuvenergiaga]] 6,8%, mis tulenes peamiselt [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaamadest]], ehkki ka muudest taastuvatest energiaallikatest.<ref name="r7Mkb" />
 
705. rida ⟶ 708. rida:
 
=== Määrused ===
[[Fail:BankingCrises.svg|pisi|264x264px|Riikide arv, kus alates 1800. aastast on igal aastal panganduskriis.]]
USA föderaalvalitsus reguleerib eraettevõtlust mitmel viisil. Regulatsioonid jaguneb kahte üldisse kategooriasse.