Ratsavägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 91.129.96.91 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ursus scribens.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Russia. German Cavalry passing through Narwa. March 28,1918.jpg|pisi|Saksa ratsavägi ratsutab läbi [[Narva ajalugu#Narva esimeses maailmasõjas|Narva]] (märts 1918)]]
 
'''Ratsavägi''' on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa. 1920ndateni1920. aastateni oli ratsavägi [[maavägi|maaväe]] põhilisi väeliike. Viimast korda kasutati laiaulatuslikult ratsaväge laiaulatuslikult [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].
 
Ratsavägi võis tegutseda iseseisvalt ning anda ootamatuid lööke, talsel oli hea manööverdusvõime.
 
Ratsaväelaste vorm erines teiste väeliikide omast, ka mõni auaste oli teistsugune ([[kapten]]i asemel näiteks [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja [[Rootsi]]s [[rittmeister]], [[staabikapten]]i asemel [[staabirittmeister]]).
 
1930ndate1930. aastate keskel kaotas ratsavägi sõjaväe suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu tähtsuse.
 
Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, seda kasutatakse auvahtkonnas ja paraadväeosas. [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] on olnud kuni kaks ratsarügementi.