Pärimus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Uus sisu
1. rida:
'''Pärimus''' ehk '''suuline pärimus''' on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude [[kultuur]]inähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemita]]. Pärimuse edasiandmine võib toimuda suuliselt, kõne või lauluga, aga, laiemas mõttes, ka ettenäitamise või eeskuju kaudu, liigutuste või tantsu abil, piltide või kujutistega või muul viisil.
'''Pärimus''' ehk '''traditsioon''' ehk '''suuline pärimus''' on kõige kitsamas tähenduses suuliselt põlvest põlve edasikantav lugu eeldatavalt läbielatud või pealtnähtud sündmusest.
 
Kuivõrd [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemid]] on inimkonna ajaloos suhteliselt hiline nähtus ja üldine [[kirjaoskus]] veelgi hilisem, siis koosneb [[inimkond|inimkonna]] [[ajalugu]] valdavalt suulisest pärimusest.<ref>Jan Vansina: ''Oral Tradition as History'' (1985)</ref>
Laiemas mõttes nimetatakse '''pärimuseks''' kõiki traditsionaalseid ([[traditsioon]]ina põlvest põlve edasiantud) [[kultuur]]iilminguid, sealhulgas teadmisi, oskusi ja kombeid.
 
Suulise pärimuse ehk sõnalise traditsiooni säilitamisel kasutatakse mitmesuguseid [[Mnemoonika|mnemotehnilisi]] vahendeid, nagu [[värsimõõt|värsistamine]], [[retsiteerimine]] jmt.
Kuigi '''pärimuseks''' nimetatakse tavaliselt suulist pärimust, räägitakse mõnikord ka [[kirjalik pärimus|kirjalikust pärimusest]].
 
Paljud vanemad tekstid, (sealhulgas [[pühakiri|pühakirjad]]), olid enne kirjapanemist olemas pärimusena.
Nii [[religioon]] kui ka [[ajalugu]] võivad osalt tugineda suulisel pärimusel.
 
==Viited==
Paljud vanemad tekstid (sealhulgas [[pühakiri|pühakirjad]]) olid enne kirjapanemist olemas pärimusena.
{{viited}}
 
Nii [[Müüt|müüdid]] kui ka [[legend]]id levivad pärimusena: selles seoses võib '''pärimuseks''' nimetada nende "allikat" ja levimise viisi.
 
==Vaata ka==
*[[pühakiri]]
*[[folkloor]]
*[[legend]]