Pärimus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Uus sisu |
||
1. rida:
'''Pärimus''' ehk '''suuline pärimus''' on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude [[kultuur]]inähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemita]]. Pärimuse edasiandmine võib toimuda suuliselt, kõne või lauluga, aga, laiemas mõttes, ka ettenäitamise või eeskuju kaudu, liigutuste või tantsu abil, piltide või kujutistega või muul viisil.
Kuivõrd [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemid]] on inimkonna ajaloos suhteliselt hiline nähtus ja üldine [[kirjaoskus]] veelgi hilisem, siis koosneb [[inimkond|inimkonna]] [[ajalugu]] valdavalt suulisest pärimusest.<ref>Jan Vansina: ''Oral Tradition as History'' (1985)</ref>
Suulise pärimuse ehk sõnalise traditsiooni säilitamisel kasutatakse mitmesuguseid [[Mnemoonika|mnemotehnilisi]] vahendeid, nagu [[värsimõõt|värsistamine]], [[retsiteerimine]] jmt.
Paljud vanemad tekstid,
==Viited==
▲Paljud vanemad tekstid (sealhulgas [[pühakiri|pühakirjad]]) olid enne kirjapanemist olemas pärimusena.
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[pühakiri]]
*[[folkloor]]
*[[legend]]
|