Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
110. rida:
1944. aasta jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]il tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. 14. jaanuaril alanud rünnakus osalesid ka [[Kroonlinn]]a kindlus ja punalipuline [[Balti laevastik]]. 14. jaanuaril ründasid [[Leningradi rinne|Leningradi]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] üksused, hiljem liitus rünnakutega ka [[2. Balti rinne]]. Pealöögi andsid Leningradi rinde väed, kokku kolm armeed. [[Oranienbaumi sillapea]]st, ründas Nõukogude [[2. löögiarmee]] kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel, kes murdis läbi Saksa 170. diviisi rinde. 42. armee aga alustas pealetungi [[Pulkovo kõrgustik]]ult. Nõukogude [[47. armee]] alustas aga rünnakut [[Jamburg]]i suunas, et tõkestada sakslaste taandumist Narva. Saksa armee taganes Leningradi alt Narva jõe joonele.
[[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|300px|right|Nõukogude vägede [[Kingissepa–Gdovi operatsioon]]i ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]]
2. löögiarmee väeosad hõivasid 19. jaanuaril [[Kipen]]i ja [[Ropša]], 42. armee väeosad [[Krasnoje Selo]]. Saksa vägedest Leningradi lähistelt taganesid Narva jõe joonele [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]sse kuulunud [[III Germaani Soomuskorpus]] kindral [[Felix Steiner]]i juhatusel ja [[LIV armeekorpus]] jalaväekindral [[Otto Sponheimer]]i juhatusel.
Novgorodi juurest murti 18. armee rinne ning [[21. jaanuar]]il hõivasid Punaarmee [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] 59. armee väed [[Novgorod]]i, Leningradi rinde 109. laskurkorpuse väed [[22. jaanuar]]il [[Kingissepp]]a ja [[31. jaanuar]]il jõudis Punaarmee 2. löögiarmee ja 42. armee [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] joonele. 67. armee jätkas pealetungi 18. armee kaitseliinile Luuga suunas ning seda tugevdati Narva suunalt 42. armeega.
2. Balti rinde väed arendasid pealetungi 16. armee kaitseliinile Pihkva suunal ja hõivasid transpordisõlme [[Novosokolniki]]. Lahingutes Novosokolniki eest osalesid ka 22. armee 44. laskurkorpusega [[8. Eesti laskurkorpus]]e 23. suurtükiväepolk.
[[File:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|left|Rindejoon Idarindel 1944. aasta 1. märtsil]]
[[File:BagrationMap2.jpg|pisi|300px|right|Pealetungioperatsioon Bagration kulg [[22. juuni]]st kuni [[19. august]]ini 1944]]
[[31. jaanuar]]ist määrati [[Otto Sponheimer]] [[Armeegrupp Narwa|Narva rindelõigu Saksa vägede]] üldjuhatajaks, Väegrupp Nord uueks juhatajaks määrati kindralooberst [[Walter Model]].
[[2. veebruar]]il jõudsid Punaarmee 43. laskurkorpuse väeosad Narva jõeni, mis 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu poolt ületati mitmes kohas ja loodi sillapead Narva jõe läänekaldal, millest suuremad olid 166. laskurpolgu [[Kudruküla]] ja [[Riigiküla]] vahelisel alal sillapea ja [[Vaasa küla|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures ning [[Krivasoo kott]], mis aga kõik tagasi tõrjuti. 1944. aasta veebruari löödi Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi pealetung]]ioperatsiooni märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Väegrupi Nord võtsid positsiooni sisse [[Panther-liin]]il, mis kulges piki Eesti ja Läti piiri.
23. veebruaril 1944 moodustati Sponheimeri Grupi, LIV armeekorpuse [[staap|staabi]] ja selles rindelõigus tegutsenud väeosade baasil [[Armeegrupp Narwa]], mis allutati otse väegrupile Nord. Armeegruppi asus juhtima [[jalaväekindral]] [[Johannes Friessner]], kes allutas rinde [[Narva-Jõesuu]]st kuni [[Auvere]]ni III Germaani Soomuskorpuse ülemale [[SS-Gruppenführer]] [[Felix Steiner]]ile, Auverest [[Putki]]ni [[XXXXIII armeekorpus]]e ülemale [[kindralleitnant]] [[Ehrenfried Boege|Ehrenfried Oscar Boege]]le ja 1. märtsist Putkist [[Vasknarva]]ni hiljem pikendati vastutusala [[Mustvee]]ni [[XXVI armeekorpus]]e ülemale jalaväekindral [[Anton Grasser]]ile.
{{vaata|Armeegrupp Narwa|Narva lahing (1944)}}
Pärast Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsiooni ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] kaitsesse.
1944. aasta mais alustati väegrupi kaitsepiirkonnas [[Pihkva järv]]est alanud [[Marienburgi liin]]i ehitamist, mis kasutades looduslike tõkkeid, kujutas Pihkva järve – [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Petseri]] – [[Irboska]] kõrgendiku – [[Malupe]] – [[Pameri]] – [[Urušu järv]]e joonel asunud taktikaliselt tähtsate [[Laura]], [[Aluksne]] ja [[Gulben]]e kaitsevööndit.
| |||