Jüriöö ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 194.150.65.112 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. Märgis: Tühistamine |
|||
276. rida:
Sarnaselt pagulasautoritega on Jüriöö sündmustesse ümberhindavalt ja skeptiliselt suhtunud ka [[Uku Masing]] ja [[Enn Vetemaa]]. Masingu mõte Jüriööst romaan ja poeem kirjutada jäi siiski ellu viimata. Enn Vetemaa kaheköiteline romaan "Risti rahvas" (1994, 1998) annab Jüriöö sündmuste taustal edasi kirju seltskonna lustakaid tegemisi ja esitab selle tuntud episoodidest (Padise kloostri põletamine, Tallinna piiramine, "kuningate" tapmine Paides jms) pilava või vandenõuliku versiooni. Skeptiline suhtumine traditsioonilisse Jüriöö-käsitlusse ilmneb ka 2012. aastal ilmunud [[Tamur Kusnets]]i romaanis "Püha Jüri kutsikad".<ref name=Tamm7980>Tamm 2012, lk 79–80</ref>
[[Mehis Tulk]] on Saaremaal toimunud ülestõusu ainetel kirjutanud ajalooromaanisarja "Maa ja taeva mõrsja": 1. osa "Foogt" (2017); 2. osa "Kuningas" (2018). Tulgi ilukirjanduslikus nägemuses käivitab Jüriöö sakslaste ja eestlaste omavaheline hõõrumine ning [[Peeter Helme]] hinnangul jätkab see nii rahvusromantilise ajalookirjutuse traditsiooni.<ref>[[Peeter Helme]]. [https://kultuur.err.ee/642384/peeter-helme-raamatukommentaar-mehis-tulgi-mahukas-ajalooromaan Peeter Helme raamatukommentaar: Mehis Tulgi mahukas ajalooromaan]. [[ERR]], 13.11.2017</ref> Sarja 2. osa arvustanud ajaloolase [[Madis Maasing]]u arvates järgib Tulk seal Uku Masingu teesi, mille kohaselt Harjumaa ülestõus oli ordu provotseeritud, eesmärgiga Põhja-Eesti enda kätte saada.<ref>[[Madis Maasing]]. [https://leht.postimees.ee/6778580/omanaoline-nagemus-jurioo-ulestousust Omanäoline nägemus Jüriöö-ülestõusust]. [[Postimees]], 16.09.2019</ref>
==Uurimused ülestõusust==
| |||