Feministeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lisatud Greste Balti Sõnavabaduse auhinna nomineerimine 2018. Kaasajastatud toimetajate loetelu.
Resümee puudub
1. rida:
'''Feministeerium''' on feministlik veebiväljaanne, mille asutasid [[2015]]. aasta jaanuaris [[Kadi Viik]], [[Brigitta Davidjants]], Aet Kuusik ja Nele Laos. Feministeeriumi tunnusgraafika looja on Jaana Davidjants. <ref>http://www.jaanadavidjants.com/feministeerium-visual-identity</ref>
 
[[Pilt:Feministeerium Tallinn Pride 2017.jpg|pisi|Feministeeriumi sektsioon Tallinn Pride marsil.]]
Väljaande tunnuslause on "Feministeerium menetleb ühiskonda feministlikust perspektiivist, naljaga ja naljata" ning kodulehel on sõnastatud, et "Meie eesmärk on pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste mitmekesisust, mitte ühte kitsast vaatenurka (õiget feminismi)". <ref>http://feministeerium.ee/meist/</ref> Toimetaja Kadi Viik on öelnud, et Feministeerium loodi, et teha naiste hääl ühiskonnas kuuldavamaks. <ref>http://ekspress.delfi.ee/areen/neli-naist-voitlevad-huumoriga-sovinismi-vastu?id=74006425</ref>
Esimesed artiklid ilmusid Feministeeriumis 27. jaanuaril 2015 ning lood jagunevad ühiskonna, poliitika, kultuuri, meedia, maailma ja varia rubriikide vahel. Alates [[2016]]. aastast on Feministeeriumil venekeelne alaleht ning alates [[2017]]. aastast ka ingliskeelne alaleht.
 
2015. aastal pälvisid Feministeeriumi toimetajad [[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] poolt välja antud [[Teenäitaja]] auhinna. <ref>http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_phocagallery&view=category&id=41:teenaeitaja-2015&Itemid=11</ref>
2018. aastal oli Feministeerium Greste Balti Sõnavabaduse auhinna nominent <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.sseriga.edu/centre-media-studies-sse-riga-presents-winners-annual-greste-baltic-freedom-speech-award|Pealkiri=The Centre for Media Studies at SSE Riga presents the winners of the Annual Greste Baltic Freedom of Speech Award|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.<br>
 
[[Pilt:Feministeerium Tallinn Pride 2017.jpg|pisi|Feministeeriumi sektsioon Tallinn Pride marsil.]] Väljaande tunnuslause on "Feministeerium menetleb ühiskonda feministlikust perspektiivist, naljaga ja naljata" ning kodulehel on sõnastatud, et "Meie eesmärk on pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste mitmekesisust, mitte ühte kitsast vaatenurka (õiget feminismi)".<ref>http://feministeerium.ee/meist/</ref> Toimetaja Kadi Viik on öelnud, et Feministeerium loodi, et teha naiste hääl ühiskonnas kuuldavamaks.<ref>http://ekspress.delfi.ee/areen/neli-naist-voitlevad-huumoriga-sovinismi-vastu?id=74006425</ref> Esimesed artiklid ilmusid Feministeeriumis 27.01.2015 ning lood jagunevad ühiskonna, poliitika, kultuuri, meedia, maailma ja varia rubriikide vahel. Alates 2016. aastast on Feministeeriumil venekeelne alaleht ning alates 2017. aastast ingliskeelne alaleht. 2015. aastal pälvisid Feministeeriumi toimetajad [[Eesti Naiste Koostöökett|Eesti Naiste Koostööketi]] poolt välja antud [[Teenäitaja]] auhinna.<ref>http://www.naistekoostookett.ee/index.php?option=com_phocagallery&view=category&id=41:teenaeitaja-2015&Itemid=11</ref> 2018. oli Feministeerium Greste Balti Sõnavabaduse auhinna nominent<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.sseriga.edu/centre-media-studies-sse-riga-presents-winners-annual-greste-baltic-freedom-speech-award|Pealkiri=The Centre for Media Studies at SSE Riga presents the winners of the Annual Greste Baltic Freedom of Speech Award|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.<br>
== Toimetus ja kaaslooming ==
 
Feministeeriumi toimetajad on Kadi Viik, Aet Kuusik ja Jana Tšerkašina. Kaastöid on teinud teiste seas [[Brigitta Davidjants]] (kes oli ka toimetaja kuni 03.märtsini [[2019]]), Rebeka Põldsam, Aro Velmet, Kaarin Kivirähk, [[Jüri Kolk]], [[Barbi Pilvre]], Sanna Kartau, [[Gea Kangilaski]], Kai Uus, Kristina Mering, Nele Laos jpt. Visuaale on loonud kunstnikud [[Jarõna Ilo]], Kadi Estland, Killu Sukmit, Birgit Pajust, Brit Pavelson ja Maarja Jullinen.<br>
Visuaale on loonud kunstnikud [[Jarõna Ilo]], Kadi Estland, Killu Sukmit, Birgit Pajust, Brit Pavelson ja Maarja Jullinen.<br>
 
== Artiklite teemad ==
 
Feministeerium avaldab tekste peamiselt naiste õigustest, lähenedes teemale [[intersektsionaalsus|intersektsionaalselt]]. Nii on väljaandes tekste ka [[seksuaalsus]]est, [[LGBT+ õigused|LGBT+ õigustest]], puuetega naistest, [[rahvusvähemused|rahvusvähemusest]] jne. Feministeerium on muu hulgas avaldanud feminismiteemalise sõnastiku, mis täieneb jooksvalt, ning korraldanud [[aasta šovinist]]i konkurssi. 2015. aastal valiti aasta šovinistiks [[Viktor Vassiljev]]<ref>http://feministeerium.ee/ja-2015-aasta-sovinist/</ref> ja 2016. aastal [[Martin Helme]]<ref>http://feministeerium.ee/ja-2016-aasta-sovinist-on/</ref>. 2017. aastal konkurssi ei korraldatud. 2018. aastal valiti aasta šovinistiks [[Urmas Reinsalu]] 16. jaanuaril 2018 ja ilma konkursita.<ref>http://feministeerium.ee/ja-2018-aasta-sovinist-urmas-reinsalu/</ref>
Feministeerium avaldab tekste peamiselt naiste õigustest, lähenedes teemale [[intersektsionaalsus|intersektsionaalselt]]. Nii on väljaandes tekste ka [[seksuaalsus]]est, [[LGBT+ õigused|LGBT+ õigustest]], puuetega naistest, [[rahvusvähemused|rahvusvähemusest]] jne.
Feministeerium on muu hulgas avaldanud feminismiteemalise sõnastiku, mis täieneb jooksvalt, ning korraldanud [[aasta šovinist]]i konkurssi.
Feministeerium avaldab tekste peamiselt naiste õigustest, lähenedes teemale [[intersektsionaalsus|intersektsionaalselt]]. Nii on väljaandes tekste ka [[seksuaalsus]]est, [[LGBT+ õigused|LGBT+ õigustest]], puuetega naistest, [[rahvusvähemused|rahvusvähemusest]] jne. Feministeerium on muu hulgas avaldanud feminismiteemalise sõnastiku, mis täieneb jooksvalt, ning korraldanud [[aasta šovinist]]i konkurssi. 2015. aastal valiti aasta šovinistiks [[Viktor Vassiljev]] <ref>http://feministeerium.ee/ja-2015-aasta-sovinist/</ref> ja 2016. aastal [[Martin Helme]] <ref>http://feministeerium.ee/ja-2016-aasta-sovinist-on/</ref>. 2017. aastal konkurssi ei korraldatud. 2018. aastal valiti aasta šovinistiks [[Urmas Reinsalu]] 16. jaanuaril 2018 ja ilma konkursita. <ref>http://feministeerium.ee/ja-2018-aasta-sovinist-urmas-reinsalu/</ref>
 
== Viited ==