Huviharidus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Huviharidus uus sortimisvõti: " "
PResümee puudub
3. rida:
'''Huviharidus''' (ka '''huvialaharidus''') on pikaajaline süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal selleks, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.
 
Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritav riigipoolne ringiraha peaks tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähemkindlustatudvähem kindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi.
 
==Huvikoolide arv ja huvihariduses osalemine==
[[Eesti Hariduse Infosüsteem|Eesti Hariduse Infosüsteemis]] (EHIS) on registreeritud 612 huviharidust pakkuvat asutust, mis jagunevad spordi-, tehnika-, loodus-, üldkultuuri- (sh rahvuskoolid) ning muusika- ja kunstikoolideks. Neis õppis 2011/12. õppeaastal umbes 57 500 7–26-aastast noort (alla 20% õpilastest). Kuid EHIS kogub infot vaid nende huvikoolide kohta, kus huvitegevus vastab huvihariduse standardile ja õppetöö toimub õppekava alusel.
 
Nendes numbrites ei kajastu lapsed, kes osalevad [[Üldhariduskool|üldhariduskoolide]] juures ringides, käivad huvikoolina registreerimata koolides ja klubides ning teistes hobide harrastamist võimaldavates asutustes. Näiteks [[Spordiregister|Eesti Spordiregistri]] andmetel on ainuüksi spordiga tegelevaid alla 19-aastaseidaastasi lapsi ja noori ligikaudu 74 000.
 
[[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Praxise]] koostatud noorteseire aastaraamatu kohaselt puutus 2010-20132010–2013 huvitegevusega kokku lausa 85% lastest. Seega tegeleb mingil moel organiseeritud huvitegevusega oluliselt rohkem lapsi kui EHIS näitab, kuid täpseid andmeid selle kohta ei koguta.<ref>Huvikoolide arv ja huvihariduses osalemine. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna teemaleht, 13.05.2013</ref>
 
==Huviharidus noorsootöö osana==
Noorsootöö missiooniks on luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ja eneseteostussuutlikuks ühiskonnaliikmeks. Laialdasemaks ja mitmekülgsemaks võimaluseks noorsootöö eesmärkide saavutamisel on huviharidus ja -tegevus, mis on vabatahtlik, süsteemne, spetsialistide poolt juhendatud õppetegevus.
 
21. rida:
Huvihariduse valdkonna arendamiseks vajalike andmete kogumiseks ja koolituslubade väljastamise asendamiseks arendati Eesti Hariduse Infosüsteemi selliselt, et juba 2008/2009 õppeaastal pidid kandma huvikoolid õppekavade ja õppurite andmed vastavasse moodulisse.
 
==Huvihariduse valdkonnad==
[[Huvikool]]id tegutsevad viies valdkonnas: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, muusika ja kunst. Igapäevaelus on huvikoolid tuntud läbieeskätt oma valdkonnast tulenevate nimetustespordikoolide, - spordikooli, keskusekeskuste või klubina-klubidena, tehnika-, loodus- ja loomemajaloomemajade või -keskusenakeskustena, muusika- või kunstikoolinakunstikoolidena jms. Huvikoolide õppetöö vormideks on grupirühma- ja individuaalõpe. Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist.
 
Huvitegevuse poolelt on oluline mainida aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsiooni, kus huvijuhi,huvijuht ehk kooli noorsootöötaja jaon teistekorraldanud erinevatenoorte võimaluste,huvitegevust ringide,huviringide ja klubide kaudu pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid võimalusi arendavaks tegevuseks.
 
== Viited ==
<references />
 
==Välislingid==
*[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_14_2013.pdf Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal huviharidus]