90377 Sedna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
17. rida:
Sedna on üks kõige [[punane|punasemaid]] objekte Päikesesüsteemis. Ta on peaaegu sama punane kui [[Marss]]. Sedna on oma värvilt ja [[spekter|spektrilt]] homogeenne, mis võib tuleneda sellest, et suure kauguse tõttu Päikesest põrkab ta väiksemate taevakehadega kokku suhteliselt harva, mis muidu tooksid Sedna pinnal nähtavale värsket ja eredamat jäämaterjali.
 
Sednat peetakse suure tõenäosusega [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]], kuigi Rahvusvaheline Astronoomiaühing ei ole teda sellisena tunnustanud. Sedna läbimõõt moodustab umbes kaks kolmandikku Pluuto läbimõõdust, kuid väga suure kauguse tõttu Päikesest on väga raske määrata tema kuju ja seeläbi tõestada [[hüdrostaatiline tasakaal|hüdrostaatilist tasakaalu]] olemasolu. [[Spektroskoopia]] abil on näha, et Sedna pind on sarnane teiste Neptuuni-taguste taevakehadega, koosnedes peamiselt [[vesi|vee]], [[metaan]]i ja [[lämmastik]]u jääst koos [[toliintoliinid]]igaega.
 
Sednal on erakordselt pikk ja väljavenitatud orbiit, mille läbimine võtab aega ligi 11 400 aastat, Maale lähim orbiidi punkt ([[perigee]]) asub 76 aü kaugusel.