Erinevus lehekülje "Endel Aimre" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Aastaarvude täpsustamine, rollide lisamine, mõne fakti lisamine, teksti sõnastuse parandamine.)
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Endel Aimre (Brant)''' ([[26. september]] [[1918]] [[Tartu]]s – [[28. september]] [[2006]] Tartus) oli Eesti laulja ([[bariton]]) ja näitleja, kauaaegne [[Teater Vanemuine|Vanemuise teatri]] solist.
 
[[1939|1939. a-st]] hakkas osalema VANEMUISE teatri lavastustes Tartu Meestelaulu Seltsi koori liikmena. Aastatel 1944-1947 töötas VANEMUISE-s koorilauljana, aastatel 1947-1999 ooperi- ja operetisolistina. Laulmist õppinud algul eraviisiliselt, aastatel 1946-1949 [[Tartu Muusikakool]]is (Salme Kanni ja Rudolf Jõksi klassis). Laulja eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie” (1946), järgnesid Edvin (Kálmáni „Silva”, 1947), Punavari (Rombergi „Kõrbelaul”, 1948), Almaviva (Mozarti „Figaro pulm”, 1950), Kapten-Markii (Planquette'i 'Corneville'i kellad', 1951) jt. Tuntumatest rollidest võiks veel välja tuua Tomski (Tšaikovski „Padaemand”, 1953), Jüri (Arro ja Normeti „Rummu Jüri”, 1954), Peeter (Tammlaane 'Raudne kodu' 1954), Oskar (Boris Kõrveri 'Ainult unistus' 1955), don Carlos (Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1962), Zsupán (Straussi „Mustlasparun”, 1968), don Pedro (Offenbachi „Pericola”, 1974), Süffle (Zelleri „Linnukaupleja”, 1975), Robbins (Gershwini „Porgy ja Bess”, 1983), üks solistidest „Operetipromenaadis” (1993) jt.
 
Aas[[1968|tast 1951 Eesti Teatriliidu liige, 1968. a-l]] sai [[Eesti NSV teeneline kunstnik|Eesti NSV teenelise kunstniku]] aunimetuse, [[2000]]. a-st oli [[Vanemuise Selts]]i auliige.
 
 
[[Eraelust]] Endel Aimre isa vend oli Peeter Brant - „Tartu hirm”. Endel Aimre vend oli Kalju.
 
{{DEFAULTSORT:Aimre, Endel}}
422

muudatust