Friedrichshain: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
A.Savin (arutelu | kaastöö)
P pisitoimetamine
29. rida:
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Warschauer Straße, Friedrichshain 1910.png|pisi|leftvasakul|Warschauer Straße 1910. aastal]]
Friedrichshain haldusüksusena loodi 1920. aastal, kui referendumi tulemusel moodustati nn Suur-Berliin. Enne haldusreformi jooksis linna piir praegusest Friedrichshainist risti läbi. Linnarajoon moodustati juba varem Berliini kuulunud Frankfurter Vorstadtist ning Boxhageni ja Stralau küladest. Rajooni nimi tuletati [[Volkspark Friedrichshain]]iFriedrichshaini rohealast, mis oli rajatud 1840. aastal mälestamaks saja aasta möödumist [[Friedrich Suur]]e kroonimisest.
 
Suurem osa piirkonnast asustati kiire industrialiseerimise perioodil 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Elanikkonna kasvu põhjustasid paljuski rongiliini rajamine Berliini ja [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdi (Oder)]] vahele 1846. aastal (liini lõppjaam oli praeguse [[Berlin Ostbahnhof]]i lähistel) ja veepuhastusjaama avamine 1865. aastal Stralauer Tori juures. 1874. aastal avati Berliini teise haiglana ülikoolikliiniku Charité kõrval Krankenhaus im Friedrichshaini haigla. 1900. aastate alguses oli piirkonna suurim tööandja pidurivabrik Knorr-Bremse ning Friedrichshaini üks tänaseni silmapaistvamaid tänavaid, Knorrpromenade, rajati ettevõtte juhtkonna majutamiseks.
38. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hävis suur osa Friedrichshainist pommitamiste ja linnalahingute käigus – tegemist oli ühe enim kannatada saanud piirkonnaga Berliinis. Veel 1990. aastatel võis mõnel pool näha hoonetes kuuliauke. Sõja lõppedes jooksis [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] haldustsoonide piir Friedrichshaini ja Kreuzbergi vahelt. [[Berliini müür]]i püstitamise järel 1961. aastal sai sellest piir [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]i vahel.
 
1940. aastatel ja 1950. aastate alguses rajati endise Große Frankfurter Straße kohale suurejooneline Stalinallee, mille „tööliste"tööliste paleede”paleede" arhitektuur meenutab Nõukogude-perioodil rajatud [[Moskva]] puiesteid. Selle tänava ehitustöödelt sai alguse ka [[1953. aasta Ida-Saksamaa rahvaülestõus|1953. aasta ülestõus]], kui töönormide karmistamine viis kogu Ida-Saksamaad haaranud protestilaineni. [[Stalin]]i surma järel nimetati tänav ümber [[Karl-Marx-Allee]]ks selle ühes otsas ja [[Frankfurter Allee]]ks selle teises otsas. Hooned Karl-Marx-Alleel on muinsuskaitse all ning neid on 21. sajandi esimesel kümnendil põhjalikult renoveeritud.
 
Alates Teisest maailmasõjast ja kogu [[DDR]]i perioodi vältel oli Friedrichshain töölisrajoon, kus asus palju tehaseid ja äriettevõtteid. [[Spree]] kaldal asusid lao- ja külmhooned, Osthafeni sadam oli üks olulisemaid kaubakäitluskohti Ida-Berliinis. Sadamast põhjas asus enne sõda [[Osram]]i hõõglampide tehas, mis sõjas purustati ning taasavati 1969. aastal nime all Kombinat Glühlampenwerke NARVA. Saksamaa ühendamise järel ostis kogu piirkonna investor, kes kulutas enam kui miljard eurot kompleksi äripindadeks muutmisele. Praegu nimetatakse kompleksi Oberbaum-Cityks.
[[Pilt:Simon-Dach-Straße Berlin.jpg|pisi|leftvasakul|Simon-Dach-Straße]]
Friedrichshain oli ka oluline Ida-Berliini kultuurielus. 1962. aastal avati seal Ida-Saksamaa suurim kino ''Kosmos''. 1996. aastal ehitati see ümber Berliini esimeseks kobarkinoks ning 2005. aastal meelelahutuskeskuseks. 1981. aastal valmis suurejooneline vee- ja spordikeskus ''Sport- und Erholungszentrum''.
 
[[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamise]] käigus kasutasid paljud Lääne-Saksa [[skvottimine|skvotterid]] ära olukorda, kus renoveerimata hooned seisid tühjalt, ja kolisid neisse elama. 1990. aastal lõppes hõivamiste laine rahutustega Mainzer Straße tänaval. Politsei tühjendas suurema osa hoonetest, kuid mõned tollastest elanikest elavad siiani neis hoonetes. Svottimiskultuurist kasvas Friedrichshainis välja mitmekülgne sotsiokultuuriline keskkond, mis tõmbab ligi Berliini kolivaid tudengeid ja välismaalasi.
 
1990. aastate lõpus kujunes Simon-Dach-Straße ümbruses välja pubide ja baaride kvartal, mis tõmbab ligi noori kogu linnast. Kuna paljudel baaridel on rohkelt istekohti ka kõnniteedel, on neist lähtuv lärm põhjustanud vastuolusid kohalike elanike ja baarpidajate vahel.
52. rida:
==Transport==
[[Pilt:Ostbahnhof B-Friedrichshain 08-2017.jpg|pisi|Berlin Ostbahnhof]]
Aastatel 1895–1899 ehitati Stralau ja Treptow’ vahele metroorööbastik, millega sooviti ühtlasi tõestada, et [[Berliini metroo|U-Bahni]] trass võib kulgeda ka [[Spree|Spree jõe]] alt läbi. 1932. aastal hakkas tunnelit läbima trammiliiklus, kuid 1948. aastal tunnel täideti uuesti sõjapurustuste tõttu. Tänapäeval meenutavad tunneli olemasolu vaid Tunnelstraße tänav ja väike roheala tunneli kohal.
 
Friedrichshainis asub üks Berliini suurimaid kaugliinide raudteejaamu [[Berlin Ostbahnhof|Ostbahnhof]]. Uue [[Berlin Hauptbahnhof|Hauptbahnhofi]] jaama avamisega 2006. aastal kaotas Ostbahnhof siiski oluliselt oma tähtsust, sest põhja-lõunasuunalised rongid seal enam ei peatunud. Ostbahnhofi nimi on aja jooksul korduvalt muutunud: Frankfurter Bahnhof, Niederschlesisch-Märkischer Bahnhof, Schlesischer Bahnhof, Ostbahnhof, Hauptbahnhof ning praegu jälle Ostbahnhof.
[[Pilt:U-Bahnhof Warschauer Straße.jpg|pisi|leftvasakul|Warschauer Straße metroojaam]]
Friedrichainis asuv [[S-Bahn (Berliin)|linnaraudtee]]jaam S-Bahnhof Ostkreuz on üks [[Saksamaa]] suurimaid ümberistumisjaamu, seda läbib päevas umbes 100 000 reisijat. Praeguseks üsna viletsas seisus Ostrkreuzi jaama ümberehitus kestab juba aastaid ning lõpptulemusena peaks tekkima võimalus S-Bahni rongilt ümber istuda linnalähirongidele. 2007. aastal alanud ehitustööd peaks kava kohaselt lõpetatama 2017. aastal.
 
Üle [[Oberbaumbrücke]] silla [[Kreuzberg]]ist Friedrichshaini liikuva [[U1 (Berliin)|U1]] metrooliini lõpp-peatus on Warschauer Straße jaamas. Liin ehitades kavandati selle lõpp-peatust Frankfurter Tori juurde, kuid hetkel on plaan hüljatud teiste arendustööde huvides. Warschauer Straße jaama lähistel asus enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Stralauer Tori jaam, mis hiljem kandis Osthafeni nime, kuid see hävis sõjas ning seda ei taastatud.
 
1930. aastal ühendati Friedrichshain metrooliiniga [[U5 (Berliin)|U5]] idapoolsete rajoonide ja [[Alexanderplatz]]iga. 2015. aastaks peaks valmima liini pikendus uue [[Berlin Hauptbahnhof]]ini. 2010. aastal hakati ehitama ka liini Alexanderplatzi ja Pariser Platzi jaamade vahele.
65. rida:
 
==Vaatamisväärsused==
[[Pilt:East Side Gallery.JPG|pisi|leftvasakul|East Side Gallery]]
* [[East Side Gallery]] – osa [[Berliini müür]]ist, mis on muudetud vabaõhu galeriiks.
* [[Karl-Marx-Allee]] – stalinistlikus stiilis hoonetega bulvar
73. rida:
* Märchenbrunnen (eesti keeles muinasjutupurskkaev) – asub Volkspark Friedrichshainis
* [[Boxhagner Platz]] – Friedrichshaini kogukonnakeskus
* [[Volkspark Friedrichshain]]
 
[[Kategooria:Berliini linnaosad]]