Õppekava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Keeletoimetasin
1. rida:
 
'''Õppekava''' (ingl ''curriculum'') on hariduse eesmärkide teostamiseelluviimise plaan, ehkmis annab ülevaate sellest, milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse janing õpetatakse. Õppekava käsitus oleneb ajastust, õppimis- ja õpetamiskultuurist, õppetasemest ja filosoofilisest lähenemisestkäsitlusviisist. Kitsamas tähenduses on õppekava õpingute aluseks olev dokument, mis määrab õppesisu ja õppekorralduslikud alused [[õppeasutus]]es<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Viive-Riina, Ruus, Rain Mikser.|pealkiri=Haridusleksikon|aasta=2013|koht=|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=257-264|toimetaja=Rain Mikser|artikkel=Õppekava|Artikli autor=Viive-Riina Ruus, Rain Mikser.}}</ref>. Tänapäevaks on kujunenud ühtne arusaam, milline on õppekavade

Õppekava struktuur ehkhõlmab mis on õppekavajärgmisi osadosi:
 
# raamistik - kirjeldused õppekava aluseks olevatest põhimõtetest;
# raamistik – õppekava aluspõhimõtete kirjeldus;
# üldine sihiseadeeesmärgiseade ja seda täpsustavad õpieesmärgid (nimetatakse õpiülesanneteksõpiülesanded, õpitulemusteks-tulemused, õpiväljunditeks-väljundid);
# [[Õppeaine|õppeaineteksõppeained]], kursustekskursused vmsvõi organiseeritudmuud sisuühikud, nende maht, järjestus jms. jne;
# õpetamise/ ja õppimise korralduslikudkorraldus viisid janing nõuded õpikeskkonnale;
# õpitulemuste hindamine.<ref name=":0" />
Õppetasemeti on õppekava kui õppe alusdokument erinevalt reguleeritud:
 
* üldhariduses eristatakse riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016008|Pealkiri=Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus|Väljaanne=RT I 2010, 41, 240; RT I, 16.06.2016, 8|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
Õppetasemeti on õppekava kui õppe alusdokument erinevalt reguleeritud:.
* [[Kutseharidus|kutsehariduses]] eristatakse riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015025|Pealkiri=Kutseõppeasutuse seadus|Väljaanne=RT I, 02.07.2013, 1; RT I, 30.12.2015, 25|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
* [[Kõrgharidus|kõrghariduses]] määrab õppekava kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/120122016002|Pealkiri=Ülikooliseadus|Väljaanne=RT I 1995, 12, 119; RT I, 20.12.2016, 2|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
* üldharidusesÜldhariduses eristatakse riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgidõppeeesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimusedhindamistingimused ja -kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016008|Pealkiri=Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus|Väljaanne=RT I 2010, 41, 240; RT I, 16.06.2016, 8|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
Laiemas tähenduses võib eri käsitlustes õppekavana mõista ka õppeasutuses saadud õpikogemusi, õppija oskust teatud viisil käituda, õppematerjale jms. Mõistel "õppekava" on ka erinevad tähendused inglise- ja saksa keelel põhinevates kultuuriruumides. Nii näiteks käsitletakse saksakeelses kultuuriruumis mitmeid küsimusi, mis ingliskeelses kultuuriruumis kuuluvad õppekava uurimise alla, hoopis mõistega "didaktika".
* [[Kutseharidus|kutseharidusesKutsehariduses]] eristatakse riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppeametiõppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. KutsestandarditeÕppekava aluselsisaldab määratakseteavet õppekavadeskutsestandarditele kindlaksvastavate õppeosakutsete käiguskohta, omandatavadmis osakutsedomandatakse õppe käigus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015025|Pealkiri=Kutseõppeasutuse seadus|Väljaanne=RT I, 02.07.2013, 1; RT I, 30.12.2015, 25|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* [[Kõrgharidus|kõrgharidusesKõrghariduses]] määrabsisaldab õppekava kindlaks läbiviidava õppe eesmärgidõppeeesmärke, õppe nominaalkestusenominaalkestust ja mahumahtu, õppe alustamise tingimusedtingimusi, õppeainete loetelu mahumahtu, lühikirjeldusedlühikirjeldusi ning valikuvõimalusedvalikuvõimalusi ja -tingimusedtingimusi, spetsialiseerumisvõimalusedspetsialiseerumisvõimalusi ja õppe lõpetamise tingimusedtingimusi<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/120122016002|Pealkiri=Ülikooliseadus|Väljaanne=RT I 1995, 12, 119; RT I, 20.12.2016, 2|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
Laiemas tähenduses võib eri käsitlustes õppekavana mõista ka õppeasutuses saadud õpikogemusi, õppija oskust teatudkindlal viisil käituda, õppematerjale jms. Mõistel "õppekava" on ka erinevaderi tähendused inglise- ja saksa keelel põhinevates kultuuriruumides. Nii näiteks käsitletakseseostatakse saksakeelses kultuuriruumis mitmeidmõningaid küsimusiteemasid, mis ingliskeelses kultuuriruumis kuuluvad õppekava uurimise alla, hoopis mõistega "didaktika".
 
==Eestis kehtivad õppekavad==
Eesti koolide esimeseksesimene õppekavaksõppekava oli 1874. aastal Liivimaal ja 1878. aastal Eestimaal kehtestatud ühtne talurahvakoolide õppeplaan. Eestis on riiklikud õppekavad kehtinud alates aastast 1919, mismil võeti vastu "Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad". Õppekavasid on uuendatud aastatel 1928, 1930, 1937, 1938, ja 1940. Nõukogude perioodilajal kehtisid erinevaeri sagedusega uuendatud aineprogrammid ja õppeplaanid. Pärast Eesti taasiseseisvumist on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid uuendatud aastatel 1996, 2002, ja 2010 janing alushariduse õppekava aastatel 1999 ja 2008.
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava] [https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv link]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020 Põhikooli riiklik õppekava]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Gümnaasiumi riiklik õppekava]
*Keskeri- ja kutseõppeasutuste õppekavad
*[[Kõrgharidus]]<nowiki/>[[Kõrgharidus|es]] kehtivad õppekavad
 
==Vaata ka==
27. rida ⟶ 33. rida:
==Välislingid==
* [https://oppekava.innove.ee/ SA Innove õppekavaarenduse veeb]
* Rutiku, S., Valk, A.;, Pilli, E.;, Vanari, K. (2009). [http://primus.archimedes.ee/system/files/oppekava/juhend_veeb.pdf Õppekava arendamise juhendmaterjal.] Tartu: SA Archimedes.
* [http://innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Kutsehariduse_koolioppekavade_koostamise_ja_arendamise_kasiraamat_2013.pdf Kutsehariduse kooliõppekavade koostamise ja arendamise käsiraamat] (2013). Tallinn: SA Innove.
 
==Viited==