Leppedemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Leppedemokraatia''' viitab soovile leida huvigruppide vahelinehuvirühmadevaheline kompromiss, mis rahuldaks suuremat osa otsustajatest. Leppedemokraatia mudeli eesmärgiks suurema kooskõla saavutamine ja võimu hajutamine. Sõltuvalt olukorrast ja otsustatava küsimuse mõjust ühiskonnale tervikuna võib juba eelnevalt, lähtudes juurdunud tavast või kehtestatud seadustest sätestada, et otsuse langetamine eeldab '''määratud enamust''', mille suurus ja arvestamise kord on fikseeritud põhiseaduse vms õiguskorda sätestava dokumendiga. Arvestamine tähendab antud kontekstis valikut, kas määratud enamus peab olema kohalolevatest / hääletusel osalenutest või siis selleks õigust omavatest / üldse registreeritud valijatest.

Kompromiss ehk kompromissi saavutamine (prantsuse keeles: spetsiaalne kokkulepe) on mõiste, mida eriti laialdaselt kasutatakse diplomaatias. Kuid kompromissi mõiste on tuntud ka poliitikas, sest igasuguse poliitilise kokkuleppe saavutamine ning konsensusotsuse tegemine eeldab kompromissile jõudmist. Kui protsessis osalejad tunnetavad, et lahend on õiglane, siis välistab see hilisemate pingete ja konfliktide tekkimise. Kasutades mehhaanikastmehaanikast laenatud terminit, võib seda nimetada tasakaalu seisunditasakaaluseisundi saavutamiseks. Läbirääkimine ja kompromissi otsimine erinevate osapoolte huvide vahel ongi poliitika ja diplomaatia üdiks, mida küll tihti ja halvustavalt nimetatakse „lehmakauplemiseks“. Mida paremini protsessis osalejad suudavad mõista vastaspoole eesmärke ning tunnetada nende meeleolu, seda kergemini on soovitav tasakaal saavutatav.

Kuna leppe-demokraatialeppedemokraatia rakendamisel võetakse arvesse suurema osa inimeste huvisid ning vähendab lihtrahvamassidega manipuleerimise võimalust, siis võimaldab see vältida pingete kasvu ja suurenda kogukonna / ühiskonna jätkusuutlikkust. Mitmekojalistes parlamentides rakendatakse vastavat nõuet reeglina mõlema koja kohta eraldi, Kanadas aga nõutakse konstitutsiooni muutmiseks parlamendi kahe koja 51% ning provintside seadusandlikeseadusandlikes assambleedes vähemalt 2/3 enamust.

'''3/5 ehk 60% nõue'''. Ameerika Ühendriikide New Yorki’iYorgi osariigis on selline enamus nõutav maksukohustuste suurendamist sätestavate seaduseelnõude vastuvõtmiseks ja Rhode Island’iIslandi seadusandliku kogu poolt veto tühistamiseks. Eestis rakendatakse seda nõuet, kui Riigikogu tahab panna põhiseaduse muutmise seaduseelnõu rahvahääletusele või siis Riigikogu eelmise koosseisu poolt tehtud põhiseadusliku muudatuse kinnitamiseks. Sellist nõuet rakendataks ka Lõuna-Korea,Koreas.

Näiteks on Ameerika Ühendriikide parlamendi mõlemas kojas nõutav vähemalt 2/3 enamus, kui tahetakse tühistada presidendi poolt pandud veto või teha lõpp pikaks veninud debatile (menetlust nimetatakse: ''cloture, closure, guillotine'') või parlamendiliikme nõudele katkestada või lõpetada seaduseelnõu menetlus (''flibuster''). KahekolmandikuKahe kolmandiku nõue kehtib ka India ja Jaapani parlamentidesparlamendis.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi rakendatakse 2/3 nõuet, kui tahetakse istung muuta salajaseks, kui valitakse Vabariigi Presidenti, tahetakse muuta riigipiiri, muuta Põhiseadusepõhiseaduse teksti.

'''4/5 ehk 80% nõuet''' rakendatakse Eesti Vabariigi Põhiseadusespõhiseaduses, kui tahetakse Põhiseadusepõhiseaduse muutmise seadus eelnõu võtta kiirmenetlusse.

'''5/6 ehk 83% nõue''' on kehtestatud Taani Konstitutsiooniskonstitutsioonis, kui Parlamentparlament tahab oma otsusega anda teatud osa riigi suveräänsusest üle rahvusvahelisele institutsioonile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Paul Tammert|pealkiri=Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Aimwell|lehekülg=112-114}}</ref>